Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis ja väliskomisjonis oli täna keskne kõneaine olukord Ukrainas. Teemat käsitleb käesoleva nädala lõpus toimuv Euroopa Ülemkogu.

EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling rõhutas, et tuleb nõuda Minski lepete tingimusteta täitmist. „Minski lepete täitmisel ei tohi silmi kinni pigistada relvarahu rikkumiste puhul. Nendesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Kui vaja tuleb karmistada ka sanktsioone,“ ütles Palling. Ta lisas, et ainult Minski kokkulepetest kinnipidamine saab olla igasuguste edasiste küsimuste lahendamise eeltingimuseks.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson toonitas, et Venemaa agressiivne tegevus ja olukord Ukrainas puudutab otseselt meie julgeolekut. „Ukraina küsimuse käsitlemine ülemkogul on oluline Euroopa ühtsuse tagamise seisukohalt. Peame olema aktiivsed ja tooma esile kõik asjaolud, mis näitavad Ukraina relvarahu haprust ja ebakindlust, mis võib kaasa tuua sõjategevuse uue puhkemise,“ ütles Mihkelson.

Arutluse käigus peeti vajalikuks juhtida ülemkogul tähelepanu Ukraina, Moldova ja Gruusiaga sõlmitud assotsiatsioonilepingute ratifitseerimisprotsessi kiiremale lõpule viimisele EL-i liikmesriikides. See oleks stiimuliks nendes riikides reformide elluviimisele.

Komisjonide ühisistungil oli kõne ka Euroopa energialiiduga seotud temaatika, mis tuleb arutusele eesseisval Euroopa Ülemkogu istungil. Energialiit on tähtis seoses julgeoleku ja varustuskindluse tagamisega.

Euroopa Ülemkogul 19. ja 20. märtsil Brüsselis on päevakorras seega kolm teemat: Euroopa energialiit, Euroopa poolaasta ja välisasjad. Käsitletakse olukorda nii Ukrainas kui ka suhteid Venemaaga ja ettevalmistust idapartnerluse tippkohtumiseks, mis toimub maikuus Riias ning vaagitakse olukorda Liibüas.

Komisjonide ühisel istungil osales ja valitsuse seisukohti tutvustas peaminister Taavi Rõivas.