Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus esitleb täna Madridis toimuval kõrgetasemelisel kliimapoliitika debatil Eesti tehnoloogia kasutusvõimalusi kliimaneutraalsuseni jõudmisel ja debateerib Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermansiga.

“On hea võimalus näidata, et Eestis on pealehakkamist olla eestvedajate hulgas ja pakkuda lahendusi,“ ütles Pentus-Rosimannus. „ Kliimaneutraalsusele üleminek on lähemate kümnendite kõige mastaapsem Euroopa Liidu ettevõtmine, aga see on ka oluline võimalus nii Eesti ülikoolidele ja teadlastele kui ka meie uue tehnoloogia ettevõtetele. Pealegi on Eestil juba praegu lahendusi pakkuda.“  

Pentus-Rosimannus rõhutas, et kliimamõju vähendamisel on oluline nii riikide ühine tegutsemine kui iga riigi eraldiseisev panus. “Edukamad on need, kes alustavad varem, pingutavad rohkem ja suudavad ühe eesmärgi nimel tööle panna nii riigi-, era-, kui ka teadussektori,” selgitas Pentus-Rosimannus.

“Eile Euroopa Komisjoni esitletud Rohelise kokkuleppega soovitakse koos kaasrahastusega suunata 100 miljardit eurot haavatavamate piirkondade toetuseks. Kindlasti tuleks seda kasutada Ida-Virumaa põlevkivijärgseks taassünniks. Uues seitsmeaastases Euroopa eelarves on Eesti kindel huvi suurendada raha tehnoloogiahüpet toetavale Eesti teadusele,” rääkis Pentus-Rosimannus.

Tänase üleilmse kliimakohtumise raames toimuva debati korraldab Euroopa Komisjon ning sellel osalevad Komisjoni asepresident Frans Timmermans, ettevõtlussektorit esindab Iberdola tegevjuht José Galan, Euroopa liikmesriikide valitsustest on kutsutud osalema Hispaania valitsuse liige Teresa Ribera ning liikmesriikide parlamentidest Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus. 

Eile avaldatud Euroopa Liidu Rohelises kokkuleppes keskendutakse kliimamuutuste vastasele võitlusele ja keskkonda säästvatele eesmärkidele. Roheline kokkulepe hõlmab transpordi, energeetika, põllumajanduse, ringmajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkondi. Euroopa Liit peaks aastaks 2035 vähendama heitkoguseid 55 protsenti ja muutuma 2050. aastaks kliimaneutraalseks, s.t. paiskama õhku süsinikusaastet ainult sama palju, kui seda suudetakse siduda.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]