Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling pidas täna Bukarestis innovatsioonikonverentsil Rumeenia arvamusliidritele ettekande Eesti kogemusest jagamismajanduses ning kutsus rumeenlasi üles olema avatud uutele majandusmudelitele ja ettevõtlusvormidele.

Oma ettekandes keskendus Palling jagamismajandusest tulenevatele innovaatilistele võimalustele majanduse elavndamisel. „Jagamismajandus on kasvav ettevõtlusvorm, mis hõlmab üha suurema osa turgudest, selle kaudu suurenevad oluliselt tarbijate valikud ja elanikkonna ettevõtlikkus,“ ütles Palling.

Samuti suurendab jagamismajandus tema sõnul mikroettevõtete osakaalu ja seeläbi ka riigi maksutulu. Ta lisas, et jagamismajandusse on sisse kodeeritud keskkonnakaitselised aspektid – nii materjali, kui muu ressursi kokkuhoid.

Pallingu sõnul peitub jagamismajanduse võti tehnoloogias, mis aitab majandusel muutuda targemaks ja paindlikumaks. Ta rõhutas, et erinevad regulatsioonid ei tohi muutusi takistada, vaid peaksid nendele kaasa aitama. Pallingu sõnul võib Eestist saada esimene riik Euroopa Liidus, kes seadustab kokkuleppeveod ühistranspordiseaduses juba sel aastal.

„Eestlaste positiivne hoiak jagamismajanduse suhtes on seotud meie ajalooga, kus otsustasime iseseisvumise järgselt keskenduda digitehnoloogia pakutavatele lahendustele, nagu e-valimised, e-maksundus või e-residentsus,“ rääkis Palling ja lisas, et selle kaudu on Eestil õnnestunud ühendada ka erinevad generatsioonid ning suhestuda piiriülese maailmaga. Ühtlasi kutsus ta rumeenlasi taotlema Eesti e-residentsust.

Palling on Rumeenias kahepäevasel visiidil. Eile kohtus ta Rumeenia parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi Ana Birchalliga, kellega räägiti lähemalt rändekriisist ja Euroopa Liidu naabruspoliitikast. Osapooled tõdesid kohtumisel, et kui idapartnerluse raames toetatakse Gruusia ja Ukraina viisavabadust, siis lõunasuunal on prioriteediks võitlus terrorismi ja radikaliseerumisega.

Pallingu sõnul tuleb Euroopa Liidul toetada ka Liibanoni ja Jordaaniat, et tõsta nende riikide vastupidavusvõimet Süüria kriisist tingitud põgenikekriisile. Ta möönis, et Euroopa põgenikekriisi haripunkt võib olla küll tänu Türgiga sõmitud põgenike tagasivõtmise lepingule möödas, kuid edasiste massiliste sissevoolude vältimiseks peaks Euroopa Liit kaaluma tagasivõtulepete sõlmimist Põhja-Aafrika riikidega.

Täna pärastlõunal kohtub Palling Rumeenia parlamendi majanduskomisjoni esimehe Mihai Lupuga, kellega räägitakse jalgamismajanduse seadustamisest Eestis ja Euroopa Liidu ühtsest energiapoliitikast.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]