Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling avaldas kurbust, et Ühendkuningriik soovib rahvahääletuse tulemusel Euroopa Liidust lahkuda, kuid austab briti rahva otsust.

„Briti rahva eile tehtud otsust tuleb austada, kuigi oleksime soovinud Ühendkuningriigi kui Eestile olulise partneri jäämist Euroopa Liitu,“ ütles Palling. „On raske leppida, et tugev ja ühtne Euroopa Liit, mille oluline osa on Ühendkuningriik, jääb nüüd nõrgemaks.“

Tema sõnul annab rahvahääletuse tulemus ainest analüüsiks, millest lähtudes tuleb Euroopa Liidul edaspidi senisest enam kuulata liikmesriikide soove ja muresid.

„Nii Euroopa Liit kui Ühendkuningriik peavad edasi minema ja referendumi tulemusel ei tohi lasta ühiskonda lõhestada,“ ütles Palling. Ta lisas, et briti rannik asub endiselt vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Euroopa Liidust ja britid pole ka edaspidi isoleeritud.

„Eestile tähendab Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ühe olulise majandus- ja julgeolekupartneri lahkumist,“ ütles Palling ja rõhutas, et brittide eilne otsus ei too koheselt kaasa mingeid muudatusi Ühendkuningriigis viibivatele Eesti kodanikele ega seal tegutsevatele Eesti ettevõtjatele. „Kõigi võimalike muutuste osas tuleb esmalt ära oodata Ühendkuningriigi valitsuse edasised otsused,“ ütles ta.

„Täna me veel ei tea, kui suur on brittide eilse otsuse mõju Euroopa Liidu majandusele ja finantsmaailmale, kuid kindlasti ei ole see positiivne,“ ütles Palling. Analüütikute hinnangul jääb Ühendkuningriigi majandus Euroopa Liidust lahkudes nõrgemaks ning rahvusvaheline mõju väiksemaks.

„Kuigi Eesti on valinud brittidest sügavama integratsiooni tee ja liitunud nii euroala kui Schengeni viisaruumiga, on meie ja Ühendkuningriigi suhted väga lähedased olnud ning oleksid muutunud kindlasti veel lähedasemaks eelseisva ühise Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi jooksul,“ ütles Palling.

Palling kinnitas, et Eesti jätkab Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustega senise plaani kohaselt ja võimalikud muudatused eesistumise ajakavas sõltuvad Ühendkuningriigi valitsuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide soovidest. Ta ei välistanud, et Eestil tuleb eesistumisega mõnevõrra varem alustada ja teha seda ilma brittideta. Eesti eesistumise periood algaks varasema kava kohaselt pärast Suurbritanniat 2018. aastal.

Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist 48 protsenti britte ja liidust lahkumist 52 protsenti. Valimisaktiivsus oli üle 70 protsendi. Otsus ei ole valitsusele siduv.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside