Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti, komisjoni liikme Kalle Pallingu ja sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti kohtumisel Euroopa Komisjoni tööhõivevoliniku Marianne Thysseniga oli arutelu keskmes Euroopa sotsiaalõiguste sammas.

Sotsiaalõiguste samba keskmes on võrdsete võimaluste ja juurdepääsu loomine tööturule. Kohtumisel tõdeti ühiselt, et liikmesriikide sotsiaalsüsteemid peavad olema kooskõlas tänapäevaste vajadustega ja vaatama tulevikku, arvestama vananeva ühiskonna ja tehnoloogi arenguga.

Vitsut tutvustas volinik Thyssenile Eesti Euroopa Liidu eesistumise peaeesmärke. Edasi arutati sotsiaalvaldkonna teemadele, mis võivad tulla arutusele Eesti eesistumise ajal.

Euroopa Komisjoni algatusel on praegu menetluses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise direktiivi muudatused, mis reguleerivad piiriüleseid sotsiaaltoetusi ja julgustavad inimesi välismaal töötama. Eesmärk on pakkuda kindlustunnet, mis hüvitistele inimesel on õigus ja kas neid peab maksma töökohariik või elukohariik.

Rõhku pööratakse ka töökohaohutuse kehtivate reeglite paremale rakendamisele. Lisaks räägiti muutustest tööelus, oskustest töökohal, töö ja vaba aja tasakaalust.

Kütt tõi kohtumisel Eesti murekohana välja noorte generatsiooni, kes ei õpi ega ole aktiivsed tööturul. Samuti märkis ta palgalõhet ja sellest tulenevat elatustaseme erinevust meest ja naiste vahel ka pensionipõlves. Küti sõnul vajab muutusi ka pensionisüsteem ja sotsiaalne hoolekanne, sest kui inimesed elavad kauem, vajavad nad ka rohkem sotsaal- ja tervishoiuteenuseid.

Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling märkis, et puuetega inimeste tööhõives on edusamme teinud ka jagamismajandus, andes tööd näiteks kuulmispuudega taksojuhtidele.

„Tehnoloogia areng ei saa kunagi olla liiga kiire, vaid riigid saavad olla aeglased seda kasutusele võttes ja reguleerides,“ ütles Palling. Samuti juhtis Palling tähelepanu, et robotid asendavad varem või hiljem suure osa tänastest töökohtadest, seega peaks Euroopa Liit juba mõtlema, mida teha nende miljonite inimestega, keda peab seetõttu kaasama elukestva õppe programmidesse.

Volinik Thyssen rõhutas, et tänapäeva töövaldkonna võti ongi elukestev õpe. Ta tundis huvi, kuidas Eestis on korraldatud sotsiaalvaldkonna e-teenused, millest teised liikmesriigid võiksid eeskuju võtta.

Fotod kohtumiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]