Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad Euroopa kaitsetööstuse strateegia kohta, milles Eesti rõhutab vajadust Euroopa kaitsevalmidust kiirelt tõsta ja teeb selleks ettepaneku kaitsetööstusele täiendavat raha suunata.

Komisjoni esimees Liisa Pakosta ütles, et kaitsetööstuse tootmisvõimekus rahu ajal on ülioluline, et rahu hoida. „Eesti jaoks on tegu ellujäämisküsimusega. Me teame, et Venemaal on olemas tahe Vene impeeriumi taastamiseks, et Venemaa taastab jõulises tempos oma võimekust, Venemaa väed on numbriliselt suuremad kui enne sõda. Me peame tegema kõik, et Venemaal ei tekiks võimalust rünnata Euroopa Liitu ja NATOt,” toonitas Pakosta.

„Vene impeerium peab saama Euroopa Liidu kaitsetööstuselt selge heidutuse, see tähendab rahuaegset tootmisvõimekust, mis vastab sõjaaja nõudmistele. Isegi kui me seda tootmisvõimekust rahuajal täies mahus ei kasuta, on parem võtta risk võimekuse raiskuminekuks, kui et kaotada järgmine sõda. Kui soovime viie aasta pärast olla paremini kaitstud, tuleb otsustavaid samme teha praegu nii rahvuslikul tasandil kaitsekulutusi tõstes kui ka Euroopa tasandil võimetesse investeerides,“ rõhutas Pakosta.

Komisjoni liige Aleksei Jevgrafov lisas, et komisjoni tänane otsus oli konsensuslik, Riigikogu liikmed nõustusid kõikide prioriteetide ja vajadustega, mida Eesti seisukohtades on rõhutatud. Ta märkis, et kaitsetööstuse strateegia on ajalooline dokument ka Euroopa Liidu enda jaoks. „Määruse eelnõus Euroopa kaitsevalmiduse tõstmiseks planeeritud 1,5 miljardit eurot on vähe ja sellega kaitsevõimet tõsta on keeruline. Kuna rahastust on vaja kiiresti, siis toetab Eesti ühe lahendusena Euroopa Liidu kaitsevõlakirjade väljastamist, et võtta enne 2028. aastat kasutusele vähemalt 100 miljardit eurot täiendavaid rahastamisallikaid.“

Istungil riigikaitsekomisjoni arvamust tutvustanud Kristo Enn Vaga rõhutas Euroopa kaitsetööstuse arendamist kui selget Eesti riigi prioriteeti. „Peame Vene agressioonile ja nende sõjamasina kiirusele reageerima pikaajalise planeerimise ja strateegiaga. Lisaraha toomine kaitsesse kiirendab vajaliku laskemoona tarneid, elavdab Euroopa majandust ja loob juurde töökohti. Eesti huvides on strateegia kiire rakendamine ja see, et mitte vaid idapiiri riigid, vaid kõik 27 ELi liikmesriiki võtaksid kaitsetööstuse arendamist tõsiselt.“

Istungil osutati, et eelnõu ei maini täpselt, mida kaitsevõime tõstmiseks teha tuleb, ent Eesti soovib, et rõhk oleks laskemoona, õhukaitse ja kauglöögivõime arendamisel.

Euroopa kaitsetööstuse strateegiat ja programmi ning valitsuse esitatud seisukohti neile tutvustas istungil Kaitseministeeriumi innovatsiooni osakonna juhataja Miiko Peris.

Komisjon arutas Euroopa kaitsetööstuse strateegiat põhjalikult ka 11. märtsil toimunud avalikul istungil ning kinnitas Eesti seisukohad kaitsevalmiduse rahastuse suurendamise kohta 27. mail toimunud avalikult istungil, kus arutati Euroopa Liidu järgmist pikaajalist eelarvet.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside