Euroopa Liidu asjade komisjon tutvus täna Euroopa kosmosestrateegia eesmärkidega ja kiitis heaks Eesti seisukohad, mis võimaldavad luua ettevõtluskeskkonna kosmosevaldkonna idufirmade kasvuks, kindlustada Euroopa juhtpositsiooni kosmose valdkonnas ja suurendada Euroopa osakaalu maailma kosmoseturgudel.

Komisjoni aseesimehe Jaak Madisoni sõnul toetab Eesti Euroopa kosmosestrateegia eesmärke ning leiab, et lisaks riiklikule poolele on oluline kaasata ka eraettevõtlust. „Kosmosevaldkonnas on suur potentsiaal, mille ärakasutamine võiks palju kasu tuua nii Eesti ettevõtetele kui majandusele tervikuna,“ ütles Madison. „See on suurepärane võimalus Eesti tarkvaratööstusele arendada uusi rakendusi.“

Madison märkis, et Euroopa kosmosestrateegias on oluline roll idufirmadel. Samuti on rõhku pööratud platvormide jagamisele. Madison leidis, et tuleb luua keskkond, kus rohkem idufirmasid saaks selles valdkonnas tegutseda ning avalik sektor peaks innovatsiooni toetama ja hankima oma teenuseid just nendelt idufirmadelt.

„Eesmärk on jõuda teenuste ja rakendusteni, millel on ekspordipotentsiaal, samuti panna välisettevõtted vaatama Eesti poole, et nad oleksid valmis oma arendusi siia tooma,“ ütles Madison.

Eesti hinnangul on kosmosetehnoloogia arendamise puhul väga olulised tihedad seosed hariduse ja innovatsiooni vahel ning jätkata tuleb Euroopa kosmosesüsteemide rakendamist teadusvaldkondades.

Ühtlasi peab Eesti oluliseks pöörata tähelepanu kosmosevaldkonna julgeoleku- ja tööstuspoliitilisele mõõtmele, sest kaitsetööstus ja kosmosetööstus on omavahel tihedalt seotud ning toetavad üksteist. Eesti seisukohad on heaks kiitnud ka Riigikogu majanduskomisjon.

Euroopa Liit omab maa seiret teostavat kosmosesüsteemi Copernicus ning satelliitnavigatsiooni ja geopositsioneerimisega tegelevaid EGNOS ja Galileo.

Komisjoni liikme Oudekki Loone sõnul on väga oluline pidada Galileo programmi täieliku funktsionaalsuse saavutamist prioriteediks, et edasi arendada lõpptarbijale suunatud teenuseid, mis on vajalikud näiteks mobiiltelefonide ja autode navigatsiooniseadmete kasutamiseks või satelliittelevisiooni vaatamiseks.

Komisjoni liige Liisa Oviir märkis, et palju kasutusvaldkondi on kaugseirel. Ta tõi näiteks, et on võimalik kontrollida põldude seisu ja saada teada, kas riigitoetuseid on sihtotstarbeliselt kasutatud. Selliselt info kogumisega on võimalik kokku hoida tööaega inimestel, kes praegu koguvad andmeid maa pealt, kuid kosmosest saaks ühe hetkega teavet kogu riigi kohta.

Eesti iga-aastane rahaline panus Euroopa Kosmoseagentuuri (EAS) on kokku 2,5 miljonit eurot aastas, millest 900 000 eurot on kohustuslik ESA liikmemaks, 600 000 eurot on iga-aastane tasu kaugseire valikprogrammis osalemise eest ja umbes miljon eurot kulub tehnoloogia arendamiseks.

Euroopa Liit investeerib aastatel 2014-2020 kosmosevaldkonda üle 12 miljardi euro. Euroopa kosmosetööstuses töötab üle 230 000 spetsialisti ja luuakse hinnanguliselt 46–54 miljardi euro ulatuses lisaväärtust. Euroopas toodetakse ka kolmandik maailma satelliitidest.

Komisjonile jagas selgitusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Paul Liias.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

 

Tagasiside