Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tuleviku kujundamiseks.

Komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas, et Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika on väga oluline Euroopa riikide kerksuse ja laiapindse julgeoleku vaatenurgast. „Samal ajal, kui Eesti ja teised agressiivse Venemaaga piirnevad Euroopa Liidu riigid investeerivad tohutult julgeolekusse, ei ole põllumajanduse otsetoetused endiselt õiglased,“ lausus Tali.

Tali märkis, et ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste tase peaks Eestis 2027. aastaks suurenema 86 protsendini Euroopa Liidu keskmisest hektari kohta, ent kui Balti riikide otsetoetuste määra poleks 2021–2027 perioodil tõstetud, oleks Eesti põldurid samas ajaraamis jõudnud umbes 76 protsendini EL keskmisest. „See ei ole normaalne. Euroopa Liit peab käituma solidaarselt, mitte ainult rääkima solidaarsusest,“ lausus Tali.

„Otsetoetused peavad muutuma õiglaseks,“ toonitas esimees, viidates, et otsetoetuste ühtlustamisega tuleb jätkata. „Toit on üks julgeoleku aluseid ning seda tuleb toota piisavalt, et riiki varustada,“ nentis Tali ja lisas, et ühine põllumajanduspoliitika hõlmab ka teisi eesmärke, nagu keskkonnahoid, maapiirkondade arendamine ja regionaalsete lõhede vähendamine.

Istungil pöörati tähelepanu ka Euroopa Liidu laienemisele ja viidati, et laienemise järel ootab ühtset põllumajanduspoliitikat usutavasti ees reform. Ainuüksi Ukraina liitumisel oleks põllumajanduspoliitikale ulatuslik mõju, kuna tegu on suure riigiga, kus on väga palju põllumajandusmaad. Lisaks märgiti, et kõigi ootus on, et toetusmeetmete puhul bürokraatia väheneks ja süsteem oleks paindlikum ja kiirem.

Veel toodi välja, et Eesti hinnangul võiks välja töötada toidukindlustussüsteemi, ning käsitleti ka Euroopa Liidu kesksest kriisireservfondist kahjude katmist.

Istungil tutvustasid valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika 2028. aastal algava perioodi läbirääkimisteks regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ning ministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Euroopa Liidu eesistujariik Poola plaanib järelduste ja õigusraamistikuga välja tulla tänavu.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]