Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon alustas tänasel istungil Euroopa Liidu laienemispoliitika aruteludega. Komisjon täiendas Eesti seisukohti Euroopa Liidu laienemisteatise kohta ja kinnitas need konsensuslikult.

Komisjon otsustas, et Eesti toetab liitumisläbirääkimiste alustamist Ukraina ja Moldovaga ja peab oluliseks Euroopa Komisjoni ettevalmistustöö kiirendamist.

Eesti on valmis toetama Gruusiale kandidaadistaatuse andmist juhul, kui riik teeb nõutud reformide ära ning joondub Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, eriti Venemaa-suunaliste piiravate meetmetega. Eesti on valmis toetama liitumiskõneluste avamist Bosniaga ja Hertsegoviinaga, kui riik vastab piisavalt nõutud kriteeriumidele. Komisjon otsustas seisukohti täiendada ja tunnustada Kosovo püüdlusi de-eskaleerida olukorda Kosovo põhjaosas ning riigi vabatahtlikku joondumist Euroopa Liidu Venemaa-vastaste piiravate meetmetega.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta märkis, et komisjon pidas oluliseks, et liitumise üks põhialus – õigusriigi põhimõte – Euroopa Liidus ei hägustuks. „Iga-aastased õigusanalüüsid peaksid silmas pidama nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu enda toimimist. Ka kandidaatriikidele peab olema õigusriigi põhimõte päriselt selline väärtus, mis meid kõiki ühendab. Väga oluline on, et ka Euroopa Liit ise ei läheks õigusaktidega üle lubatud piiri ehk ei reguleeriks neid asju, mida on parem reguleerida liikmesriigis kohapeal. Bürokraatiat tuleb ohjata, et ettevõtlus saaks konkurentsivõimeliselt areneda,“ toonitas Pakosta.

Komisjoni liige Rain Epler tõstis esile, et komisjon pidas konsensuslikult oluliseks rõhutada Eesti seisukohtades, et ka Euroopa Liit ja selle institutsioonid peavad järgima õigusriigi põhimõtteid. „Me näeme aina rohkem, kuidas Euroopa Komisjon püüab enda võimupiire laiendada ning oleme Euroopa Liidu asjade komisjonis mitme algatuse puhul sellele vastu seisnud. Me ei saa lubada, et Euroopa Liit föderaliseerub n-ö hiilivalt ning ilma selleks kodanike ja liikmesriikide mandaati omamata,“ lausus Epler.

Euroopa Liidu asjade komisjon peab lisaks oluliseks Euroopa Liidu laienemisega Eestile kaasnevate mõjude põhjalikku analüüsi. Samuti toodi istungil välja, et Euroopa Liidu laienemispoliitika eesmärk on, et liitumiseks ettevalmistusi tehes muutuksid riikide majandused tugevamaks ning nende Euroopa Liiduga liitumise tulemusel oleks suurem ja tugevama majandusega ka Euroopa Liit.

Järgmisi samme Euroopa Liidu laienemise osas arutatakse järgmisel nädalal Brüsselis Euroopa Ülemkogul.

Laienemispoliitika-teemaliste päevakorrapunktide juures osalesid välisminister Margus Tsahkna ja Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Siiri Königsberg.

Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni 2023. aasta teatise Euroopa Liidu laienemispoliitika kohta täiendatud kujul.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside