Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) arutas oma tänasel istungil Euroopa Liidu määrust F-gaaside piiramisel. 

ELAKi esimees Liisa Pakosta selgitas, et fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaasid) ELi määrus hakkab mõjutama kõiki, kes kasutavad jahutus- ja kliimaseadmeid. „Keskkonna hoidmiseks tulevad mõistlikud piirangud uutele ostetavale seadmetele selliselt, et kahjulik keskkonnamõju oleks väiksem ja see on väga hea eesmärk. Küll aga olime Riigikogus ühte meelt Eesti valitsusega, et Euroopa Liidu pakutud üleminekuaeg võiks olla pikem ja F-gaaside üldise vähendamise tempo laugem,“ ütles Pakosta.

Tema sõnul sai protokolli lisaks kirja, et kodumajapidamised, kus on vanemad õhksoojuspumbad, ei pea tuleviku pärast muretsema. „On väga oluline nii perede rahakotile kui ka laiemalt keskkonnale, et juba aastaid majade juures töötanud õhksoojuspumbad saaksid oma tööd lõpuni teha, kuni neid enam parandada ei saa. Juba ostetud seadme lõpuni kasutamine on kokkuvõttes palju rohelisem kui uute masinate ostmine,“ rõhutas Pakosta.

Keskkonnahoiuks tuleb hakata ka olemasolevaid gaase rohkem puhastama, see võimekus on Eestis olemas. Riigikogu liikmed olid ühte meelt, et Euroopa Komisjoni (EK) esialgselt väljapakutud F-gaaside vähendamise graafikut on Eesti jaoks liialt järsk ja eelistada tuleb järgjärgulist üleminekut ning toetada suurimat kvootide kogust. Suurem lubatud F-gaaside kogus aitab hoida ka nende hinda tarbijatele madalamal.

F-gaasid on inimese loodud kemikaalid, mida kasutatakse peamiselt jahutus- ja kliimaseadmetes, mis küll osoonikihti ei kahanda aga on väga tugeva toimega kasvuhoonegaasid – sageli mitu tuhat korda tugevama toimega kui süsinikdioksiid (CO2).

EKi F-gaaside määruse muutmise eesmärk on vähendada osoonikihti kahjustavate gaaside heidet. F-gaaside asemel saab seadmetes kasutusele võtta väiksema globaalse soojendamise mõjuga alternatiivid (näiteks CO2, ammoniaak ja propaan).

F-gaaside kasutamine on laialt levinud soojuspumpades ja pingejaotlates. Seetõttu nähakse määruse eelnõuga ette F-gaasidega töötavate soojuspumpade turustamise keeld alates aastast 2029, 2030 või 2032 – aastaarv on veel liikmesriikide seas kokku leppimisel. Kodumajapidamistes kasutatavates uuemates seadmetes üldjuhul ei sisaldu aineid keelatud koguses, mis oleks kehtestatud normidega vastuolus, ent sellegipoolest toetas Pakosta sõnul ELAK valitsuse seisukohta püüelda turustamiskeelu poole aastast 2030. Keskkonna kaitsmiseks on vajalik ka külmamehhaanikute ümberõpe ja uute õppijate õppekavade muutmine.

ELAK toetas oma istungil veel Eesti seisukohti 3.–5. mail toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel.

Peamiseks küsimuseks kujunes ravimite kättesaadavus ja tootmisvõimalused Eestis kohapeal. ELAKi aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski rõhutas, et ravimite tarneraskuste probleemid on põhjustatud muuhulgas sellest, et geneerilisi ravimeid toodetakse Euroopas vähe kõrgete maksude ja ravimitootmise suurte keskkonnamõjude tõttu. Lahenduseks nii Eesti kui ka Euroopa jaoks oleks Maria Jufereva-Skuratovski sõnul vaja käivitada geneerilise ravimite tootmine Eestis kohapeal. Selleks on Eestis juba olemas nii vajalikke tippspetsialiste kui ka eelnev kogemus geneeriliste ravimite tootmisest.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]