Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) alustas parlamentaarsete kuulamiste sarja, et valmistada ette otsus, millega Eesti osaleb Euroopa Liidu läbirääkimistel 2050. aasta kliimaeesmärkide üle.

„Eestis on kliimaküsimuses suurim väljakutse põlevkivienergeetikast väljumine. See on tundlik teema, millel on olulised majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud,“ nentis komisjoni esimees Anneli Ott.

Istungil käsitleti maakera keskmise temperatuuri tõusuga seotud ohtusid ja eri sektorite mõju kliimale. Eksperdid viitasid, et maa keskmise temperatuuri 1,5-kraadise soojenemise juures (tööstusrevolutsiooni-eelse tasemega võrreldes) on riskid looduskeskkonnale ja inimkonnale oluliselt väiksemad kui 2-kraadise soojenemise juures. Tulemuste saavutamiseks on aga vaja kõigis sektorites kasvuhoonegaaside hulka järsult vähendada. Ideaal on saavutada kliimaneutraalsus, mis tähendab, et kasvuhoonegaase ei paisata õhku rohkem kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab.

Istungil tegid ettekande Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse eksperdid, kes koostavad valitsuse tellimusel analüüsi Eesti võimalustest saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus.

Järgmine parlamentaarne kuulamine ELAK-is toimub 20. septembril, sinna on kutsutud energiaintensiivsete ja rohetehnoloogia ettevõtete esindajad. 27. septembril arutab ELAK keskkonnaministriga Eesti 2020 ja 2030 kliimaeesmärkide täitmist.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post [email protected]
päringud [email protected]