Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansiga leiti, et migratsioonikriisi ja sellest tulenevate julgeolekuohtudega toimetulekuks tuleb kiiresti tugevdada Euroopa Liidu välispiiride kontrolli, parandada riikidevahelist infovahetust ja luua rände lähteriikide toetamiseks ulatuslik investeerimisprogramm.

ELAKi esimees Kalle Palling ütles, et migratsioonikriisi lahendamiseks tuleb käsitleda kogu Vahemere regiooni koos Põhja-Aafrikaga ühtse tervikuna. „Kõige lihtsam põgenemistee on nüüd tänu tagasisaatmise lepingule Türgiga suletud,“ ütles Palling. „Et põgenike hulk taas suurenema ei hakkaks, tuleb tähelepanu suunata kogu regioonile ja sulgeda kõik rändeteed.“

Pallingu sõnul on aga parim võimalik lahendus sellele piirkonnale invetseeringute programmi loomine. „Elatustasemete vahe kahe väga lähestikuse regiooni vahel on suur,“ ütles Palling. „Kui me ei aita selle piirkonna elatustaset tõsta ja sulgeme vaid põgenemisteed, ei vähenda me rände aluseks olevaid põhjusi.“

Kui Euroopa Komisjon on loonud Euroopa Liidus konkurentsivõime tõstmiseks 300 miljardi suuruse investeeringute programmi, siis miks mitte luua sarnane investeerimisprogramm ka enim rändesurve all kannatavatele riikidele väljaspool Euroopa Liitu, märkis Palling. Ta lisas, et nendesse riikidesse on vaja luua töökohad ning võimaldada ligipääs haridusele ja arstiabile. Seda kõike selleks, et inimesed ei peaks võtma ette ohtlikku retke üle Vahemere Euroopasse.

„Meie hinnangul oleks mõistlik Euroopa Liidul toetada järgmise sammuna näiteks Liibanoni ja Jordaaniat, kes on valmis põgenike eest hoolitsema, andma neile rahaliste võimaluste olemasolul meditsiinilist abi, andma lastele haridust ja kaasama nad tööturule,“ ütles Palling.

„Peame Euroopa Liidus leidma konsensuse nende ja teiste selle regiooni riikide toetamiseks, sest see on eelkõige investeering ka meie oma tulevikku ja turvalisusse,“ ütles Palling. „Miks mitte viia näiteks osa konkurentsivõimetuks muutuvast tootmisest Euroopast üle Vahemere teisele kaldale, see lahendaks mitu probleemi korraga.“

Tähtsaimaks peab Palling alaealistele põgenikenikele haridusele ligipääsu. „Kui me ei panusta nende noorte harimisse, siis kaotame terve põlvkonna ja nende harimisega tegeleb Daesh,“ lausus Palling.

Teise olulise asjana käsitleti põgenike registreerimist Euroopa Liidu välsipiiril. Palling tegi ettepaneku anda igale piiriületajale e-identiteet. Inimeste registreerimine peaks tema sõnul toimuma juba põgenikelaagrites.

Kohtumisel puudutati veel Suurbritannia eelseisvat rahvahääletust Euroopa Liitu kuulumise üle, euroopalikke väärtusi ja populismi võidukäiguga kaasnevaid ohte Euroopas.Samuti Eesti kujunemist digiriigiks ja edasisi samme jagamismajandusele seadusandliku raamistiku loomisel, millest saadud kogemusi ollakse Pallingu sõnul valmis jagama teistele riikidele.

Kohtumisel osalesid ka komisjoni aseesimees Jaak Madison, Riigikogu liikmed Maris Lauri, Tanel Talve, Peeter Ernits, Jüri Jaanson ja Mart Nutt.

Fotod kohtumiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]