Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad algatuse kohta, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute ajal.

Komisjoni istungil toodi välja, et määruse muutmine mõjutab ennekõike meie loomapidajaid, kes transpordivad põllumajandusloomi riigist välja. Määrusega pakutavatel nõuetel on Eesti asukoha tõttu oluline piirav mõju loomade riigist väljaveole, sealhulgas ekspordile.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on tegu väga rumala eelnõuga. „See on selline laest võetud ja emotsionaalne lähenemine, mille mõju Eesti loomakasvatusele ja toiduainetööstusele ning toiduainete hinnale oleks ebaõiglaselt suur,“ lausus Pakosta. Ta märkis, et algatusega püütakse Põhjamaad loomavedudest justkui välja lülitada, kuivõrd ettepaneku järgi ei tohi loomi vedada, kui välisõhu temperatuur on alla -5 kraadi. „Panna loomade vedu sõltuma välistemperatuurist, aga mitte näiteks veoki sees olevast temperatuurist, on vastuvõetamatu ning piiraks ebaõiglaselt eesti loomakasvatajaid.“

Pakosta lisas, et eelnõu tõstaks ilmaasjata ka CO2 jalajälge. „Ettekujutused, justkui tuleks autod teha palju suuremaks, kuna veisel oleks lamades vahvam sõita kui seistes, või nõue läbida koeraga enne autosõitu veterinaarravi autosõidustressi vähendamiseks või ka nõue, et loomade pealelaadimisel peaks alati veterinaararst kõrval seisma – sellised näited kahjuks viitavad, et asi pole üldse läbi mõeldud,“ toonitas Pakosta.

Komisjoni liige Arvo Aller märkis, et kui määrus hakkaks praegusel kujul kehtima, siis saaks Eestist edaspidi eksportida üksnes lambaid ja hobuseid ning kaudselt mõjutaks ekspordi keeld ka piimatootmist, sest 28 protsenti veiste ekspordist moodustab vasikate ja mullikate müük üleskasvatamiseks teistes riikides. „Kui vedajatele seatakse sisse liigipõhiselt kohustuslikud puhkepausid ja loomade veoks on vaja väga spetsiifilist autoparki, siis jääb tõenäoliselt ka vedajaid vähemaks. Igal juhul on siin selge turupiirangu oht,“ rõhutas Aller.

Istungil toodi välja, et loomade kaitset vedamise ajal käsitlev määrus on kehtinud ligi 20 aastat ning see on Euroopa Komisjoni, loomakaitseorganisatsioonide ja Euroopa kodanike hinnangul vananenud. Eesti toetab Euroopa Liidu seatud üldiseid eesmärke ja ühtsete standardite loomist, kuid peab oluliseks, et kehtestatud nõuded tugineksid teadusliku hinnangu soovitustele heaolu parandamiseks, arvestaksid liikmesriigi geograafilisi eripärasid ning oleksid proportsionaalsed. Eesti toetab innovaatiliste digilahenduste kasutuselevõttu nii ettevõtete asjaajamise lihtsustamiseks kui ka loomaheaolu kontrollimiseks ja parandamiseks.

Määrusega ei reguleerita lemmikloomade mitteärilist liikumist, näiteks loomaarsti juures käimist.

Komisjon otsustas Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta kinnitada muudetud kujul, rõhutades tõenduspõhisuse olulisust. Mittetõenduspõhiseid loomade heaolu parandamise initsiatiive Eesti ei toeta.

Algatust ja valitsuse esitatud seisukohti sellele tutvustasid istungil Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomatervise ja -heaolu peaspetsialist Ulrika Tuppits ning sama osakonna valdkonnajuht Kadri Kaugerand.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside