Euroopa Liidu asjade komisjon esitas Riigikogule otsuse eelnõu (OE), mis sisaldab põhjendatud arvamust selle kohta, miks Euroopa Komisjoni poolt märtsis esitatud lähetatud töötajate direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele.

Komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul ei soovi Eesti kaasa minna lahendustega, mis võivad pärssida Euroopa Liidu ühte põhivabadust – teenuste vaba liikumist. „Teenuste vaba liikumine on oluline Euroopa Liidu aluspõhimõte. Euroopa Komisjoni soov kehtestada töötajatele ühtsed palgatingimused, võib viia selleni, et meie ettevõtted kaotavad EL ühisturul konkurentsieelise,“ ütles Palling.

ELAK kaasab arvamuse saamiseks arutelule Eesti ettevõtluse, töötajate ja tööandjate esindajate organisatsioonid. Valitsus edastab Riigikogule seisukohad lähetatud töötajate direktiivi kohta hiljemalt 28. aprillil.

Euroopa Liidu asjade komisjon on arvamusel, et Euroopa Komisjoni ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna kavandatud muudatused võivad kahjustada ettevõtjate konkurentsivõimet teenuste osutamisel teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ja piirata teenuste vaba liikumist. Komisjon on arvamusel, et Euroopa Liidu tasandil sekkumise vajalikkust ei ole piisavalt põhjendatud.

Põhjendatud arvamuse lähetatud töötajate direktiivi kohta on Euroopa Komisjonile esitanud Rumeenia, Poola ja Tšehhi, seda kaaluvad veel näiteks Läti, Leedu, Ungari  ja Taani.

Lähetatud töötajate direktiivi 2014. aasta jõustumisdirektiivi ülevõtmise tähtaeg on 18. juuni 2016. „Liiga vara on hakata seda direktiivi muutma,“ ütles Palling. „Komisjon peab ootama ära jõustamisdirektiivi mõju ja alles siis vajadusel uute ettepanekutega välja tulema.“

Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, sealhulgas palga- ja töötingimusi. Kavandatava muudatusega piiratakse lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldatakse lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust. Ettepanekud mõjutavad tööandjaid, kes lähetavad oma töötajaid teistesse liikmesriikidesse või võtavad vastu lähetatud töötajaid.

Eestis väljastati 2014. aastal töölähetuse vormi A1 umbes 7000 korda, mis vastab ligi ühele protsendile töötajatest. Euroopa Liidus keskmiselt on see protsent 0,7. Teistest liikmesriikidest Eestisse lähetati mullu ligi 3000 töötajat.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]