Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni tänasel istungil olid tähelepanu keskmes Kreeka finantsabi programmiga seotud küsimused.

Komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul jätkab Eesti varasemat suunda, et sõlmitud kokkulepetest peab Kreeka kinni pidama. „Kreeka on esitanud avalduse, milles ta kinnitab võetud laenukohustuste täitmist ning siseriiklike muudatuste sisseviimist riigi majandusolukorra ja maksevõime parandamiseks. Tegu on sisuliselt programmi pikendamise otsusega. Seepärast toetas komisjon programmi ajakava muudatusi,“ ütles Palling. Ta selgitas, et vastavalt kehtivale korrale peab otsuse langetama Euroopa Liidu asjade komisjon, mis tuleneb Riigikogu otsusest Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste tagamise kohta. Nimetatud otsus on aluseks valitsuse tegevusele.

Kreeka valitsus esitas eurogrupile programmi, mis näeb ette pikendada nelja kuu võrra seni kokkulepitud tegevuskava. Eurogrupi seiskoht näeb ette, et Kreeka tunnistab senise programmi kehtivust, väljamaksed tehakse alles pärast ülevaatuse edukat läbimist. Kreeka peab tegema koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga. Kreeka peab täitma laenukohustused kõikide kreeditoride ees. Kreeka peab järgima lubadust reformide läbiviimiseks, mitte neid tagasi pöörama ja mitte astuma ühepoolseid samme programmi sisu muutmisel.

Kreeka valitsuse taotluses on kirjas plaanitavaid reformid maksunduses ja maksude kogumiseks, riigirahanduses, riigihalduses ja sotsiaalkindlustuses, samuti tööturu olukorra ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

Käeoleva nädala algul toimunud eurorühma telefonikonverentsil pidasid institutsioonid esitatud nimekirja piisavaks aluseks, mille põhjal alustada potentsiaalselt programmi ülevaatuseni viivaid konsultatsioone. Euroala riigid leppisid sellise hinnanguga. Reformide sisu on veel vajalik konkretiseerida ja nende mõjusid, ka eelarvelisi, edasise töö käigus täpsustada. Ülevaatuse aluseks on siiski kehtivad programmi dokumendid, sh vastastikkuse mõistmise memorandum. Ülevaatus peaks soovitavalt läbi viidama aprilli jooksul.

Juhul kui vastastikkuse mõistmise memorandumit muudetakse, s.o. kui näiteks esitatakse uus memorandum, siis menetleb seda uus Riigikogu koosseis juba täiskogu istungil.

Komisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Maris Lauri.

EL-i asjade komisjon vaatas oma istungil läbi ka Eesti seisukohad 2.-3. märtsil toimuval EL-i konkurentsivõime nõukogu istungil, samuti seisukohad 5. märtsil toimuval EL-i transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika (energeetika) nõukogu istungil ning seisukohad 6. märtsil toimuval EL keskkonnanõukogu istungil.

Gunnar Paal

Riigikogu pressiteenistus
[email protected]