Brexiti pealäbirääkija andis ülevaate läbirääkimiste ajakavast ja prioriteetidest
Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) ja väliskomisjoni liikmed kohtusid Brexiti kõneluste Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnieriga, kes andis ülevaate läbirääkimiste ajakavast ning prioriteetidest.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas kohtumisel, et Eesti soovib hoida Euroopa Liidu kõigi 27 riigi ühtsust ning säilitada lähedased ja sõbralikud koostöösuhted Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel.
„Oleme selgelt ühisel positsiooni nendes küsimustes, mis peavad olema esmaselt läbi räägitud,“ ütles Mihkelson, pidades silmas eelkõige kodanike õigusi ja Euroopa Liidu eelarvet.
Praegu umbes 1,2 miljonit britti teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning ligi 3,2 miljonit Euroopa Liidu kodanikku elab Ühendkuningriigis. Kohustused, mida Ühendkuningriik on võtnud käimasoleva finantsperspektiivi raames aastani 2020 moodustavad 16 protsenti Euroopa Liidu eelarvest.
Vastates ELAKi esimehe Toomas Vitsuti küsimusele, kuidas saab Eesti eesistujana panustada lahkumisläbirääkimiste õnnestumisse, ütles Barnier, et Eestil on eesistujana väga oluline roll läbirääkimisprotsessis, sest Eesti juhib Üldasjade nõukogu istungeid ja COREPER ehk alaliste esindajate komitee tööd.
Barnier tutvustas kohtumisel läbirääkimiste ajakava, mille kohaselt algab läbirääkimiste esimene voor 19. juunil. Eesmärk on jõuda kokkuleppele kodanike õiguste, finants- ja piiriküsimuste põhimõtetes selle aasta lõpuks, mil lõppeb ka Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus. Lahkumislepe peaks ajakava kohaselt lõplikult jõustuma 2019. aasta kevadeks.
Pealäbirääkija rõhutas Brexiti läbirääkimiste aluspõhimõtetena läbipaistvuse vajadust ja avalikkuse kaasamist, õiglaseid konkurentsitingimusi ja õiguslikku selgust. Tema sõnul vajab liikmesriikide ühtsust ka Ühendkuningriik, sest lahkumislepe peab saama 27 liikmesriigi heakskiidu.
„Euroopa Liidu ühtsus on tähtis,“ rõhutas Barnier. „Läbirääkimistel keskendume eelkõige kodanike õigustele ja Ühendkuningriigi rahalistele kohustustele. Mingit agressiivsust läbirääkimistel ei ole, kuid täiesti selge on, et Ühendkuningriik peab võetud kohustusi respekteerima ja kogu protsess peab olema tasakaalus.“
Läbirääkimiste sisu osas tõstis Barnier esile kodanike õiguste tagamise. Ta pidas oluliseks Brexiti valguses püüda kodanikele rääkida sellest, mis Euroopa Liidus on positiivne ja millest liikmesriik Euroopa Liidust väljas olles ilma jääb.
Kohtumisel osalesid väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Keit Pentus-Rosimannus, liige Andres Herkel, ELAKi esimees Toomas Vitsut, liikmed Tiina Kangro, Oudekki Loone, Aivar Sõerd, Kalle Palling, Tiit Terik ja Johannes Kert.
Liikmesriigid volitasid Euroopa Liidu Üldasjade nõukogul 22. mail Euroopa Komisjoni alustama läbirääkimisi Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise lepingu üle ning andis selleks ka konkreetsed läbirääkimisjuhised ehk mandaadi. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi ülemkogu suuniste ja nõukogu läbirääkimisjuhiste kohaselt, pealäbirääkija on Michel Barnier. Lahkumislepingule peab heakskiidu andma Ühendkuningriigi parlament ja Euroopa Liidu poolt Euroopa Parlament.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
