„Korruptsioonivastane erikomisjon kontrollib igal aastal ligi saja ametiisiku huvide deklaratsioone ja sel aastal võtame nad Kaitseministeeriumi haldusalas ja ka muudes riigikaitsega seotud institutsioonides töötavate ametiisikute hulgast,“ sõnas ta.
„Kaitsevaldkonnas liiguvad suured rahad ja hanked, mis omakorda loob suurema korruptsiooniriski. Lisaks on Riigikontroll juba tuvastanud mitmeid puudusi näiteks ettemaksetes, kaupade soetamise vormistamises ja ka arvude kajastamises. On oluline, et suurte rahaliste otsuste ja hangete korraldamisega seotud inimestel ei oleks oma huvid mängus,“ märkis Kovalenko-Kõvart ent tõi samas esile, et erikomisjon pole uurimisasutus ning huvideklaratsioonide kontroll on pigem enesekontrolli meede.
Ühtlasi kontrollib komisjon, kas kõik, kes huvide deklaratsiooni esitama peavad, on seda teinud. Huvide deklareerimise tähtaeg on korruptsioonivastase seaduse kohaselt 31. mai või neli kuud arvates deklareerimise kohustusega ametisse asumisest. Huvideklaratsiooni esitamise kohustus on ligi 5000 ametiisikul.
Korruptsioonivastase seaduse järgi on erikomisjonil ainuõigus kontrollida selliste kõrgemate ametiisikute huvide deklaratsioone nagu president, Riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, samuti isik, kes täidab valitsuse liikme juures nõustavaid ülesandeid kuni valitsuse liikme volituste lõppemiseni, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ja Riigikantselei direktor. Erikomisjonil on õigus kontrollida kõiki registrile esitatud deklaratsioone.