Ta rõhutas, et konverentsi päevakorras on väga huvitavad ja riigile olulise tähtsusega küsimused meie rahvastikust, selle vananemisest ja püsimajäämisest, meie inimeste rändest ja ka rahvaloendusest. Ergma märkis, et avalike teenuste paremaks tagamiseks on riigil ja ka kohalikul omavalitsusel vajalik teada küllaltki palju informatsiooni elanike arvu,  nende haridustaseme, elamistingimuste ja pere suuruse kohta.

 

Juba selle aasta lõpus toimub Eestis rahvaloendus, eelmisest on sellega möödunud 11 aastat. Eesti riik on viimase 11 aasta jooksul läbinud suured muutused. Ergma selgitas, et me oleme EL kodanikud, kuulume  Schengeni tsooni, kasutame Euroopa ühisraha. Loomulikult on avanenud uued võimalused Eesti inimestele. Nii meedias kui Riigikogu saalis muretsetakse selle üle, et Eesti inimesed lähevad tööle mujale.

Ergma toonitas, et kahtlemata on Eestil veel vaja palju edasi areneda, et majandus ja inimeste elatustase oleksid sama heal tasemel kui näiteks Põhjamaades. Kuid kindlasti ei taha me tagasi aega, mil inimeste liikumist väljapoole Nõukogude Liidu riigipiiri reguleeris väljasõidu komisjon.

 

Euroopa Liidu üheks tähtsaks vabaduseks on inimeste vaba liikumine. Rände iseloom ja kestus on aja jooksul muutunud. Meie kaasmaalastel on õigus elada, õppida, töötada ka mistahes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Kuid kuni puuduvad täpsed andmed meie elanike kohta, võivad meid hirmutada üpris huupi leitud suured numbrid, nentis Ergma.

.

Riigikogu esimees ei pea õnnestunuks kõlavat, kuid loosunglikuks jäänud kampaaniat talentide kojukutsumiseks. Ta loodab, et uued rahvaloenduse andmed annavad meile palju täpsema pildi arengutest, mis on toimunud viimasel kümnendil. Kogutud informatsiooni analüüsimine on väga oluline töö, jätavad ju mõnikord ilusad numbrilised näitajad varju probleemid. Ergma pidas vajalikuks arvude taga peituva info põhjalikku analüüsi.  

 

Riigikogu pressitalitus