Riigikogu esimees Ene Ergma viitas täna Tartus, Vanemuise tänav 35 maja juures peetud kõnes oma selja taga olevale graniittahvlile, millele on eesti ja vene keeles kirjutatud, et siin sõlmiti 91 aastat tagasi rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

Riigikogu esimees rõhutas: „Me tähistame täna Tartu rahu aastapäeva. Võit Vabadussõjas kuulub meie kõige tähtsamate võitude hulka, sest muidu poleks Eesti riiki“.
 
Ergma meenutas, et pöördudes Tartust tagasi Tallinna allakirjutatud lepingu parlamendile ratifitseerimiseks üleandmiseks, ütles Jaan Poska: „Eesti on sõlminud lepingu, mida ta mitte häbenema ei pea. Hoidkem seda, kuid hoidkem üleval ka oma kaitsevõimet, et vabadust vajaduse korral kaitsta“. Poska ütles, et iseseisvuses riik, kes seisab niisuguste kardetavate naabrite läheduses, peab igal ajal valvel olema.
 
Tundub, nagu oleks Poska, kelle auks on siin ka monument avatud, ette teadnud, et Venemaa loobumine “igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta” oli ajutine, toonitas Ergma. Me teame täna, et mitmed rahuleppeleppe punktid jäid paberile ja isegi Tartu Ülikooli vara jäi tagastamata, kuid see ei vähenda leppe tähendust meie riigile, lisas Riigikogu esimees.
 
Eesti on möödunud aastakümnete jooksul näinud mõndagi, kuid täna seisame me siin ja saame vabade inimestena vabal maal vaadata tagasi sündmustele, mis on andnud meile vabaduse, ütles Ergma. Ta mõtestas Poska öeldud sõnade tähendust meile – tänasele Eestile? „Eeskätt kindlasti seda, et me riigikaitset ei alahindaks ning ka rasketel aegadel ei unustaks sinna panustada. Maailm ei ole muutunud sedavõrd ohutuks ja turvaliseks kohaks, et me ei peaks oma riigi kaitsevõime eest hoolt kandma,“ rõhutas Riigikogu esimees. Vabadus eeldab tugeva kaitsetahte olemasolu. Oluline osa on siin kahtlematult isamaalisel kasvatusel, mis saab alguse kodust. Hoidkem oma inimesi ja kodusid, sest just sealt saame jõu püsida ja kasvada, ütles Ergma oma kõne lõpetuseks.
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside