Ergma täheldas, et tänapäevastele kaartidele on kantud võrratult enam infomatsiooni.  Lisaks nn klassikalistele kaartidele kasutame üha sagedamini digitaalseid kaarte. „Digitaalsed kaardid ja geoinfosüsteemid annavad meile võimaluse kasutada väga erinevaid funktsioone. Vaid paar klikki arvutis ja avanevad maa-ameti x-geoinfosüsteemis ajaloolised kaardid, mullakaardid, hetkega leiad Eesti nitraaditundliku ala või saad selgeks, kus asuvad looduskaitsealused objektid, Natuura 2000 alade piirid. Riigimaade müügi rakenduses kuvatakse ekraanile hetkel enampakkumisel olevad maatükid. Rahvaloendusegi andmeid saab täna kenasti kaardile kanda. On imetlusväärne, kui lihtsaks on teadmiste ammutamine muudetud. Mitmete kaartide kihid, nende selgituseks juurde antavad selgitused ja tabelid ei sünni muidugi niisama lihtsalt,“ ütles ta.

 

Riigikogu esimees tõi esile, et praegune geoinfosüsteem on vanaaegsest galligraafiliste ilustustega kaardist sama kaugel nagu Kuu Maast – mis eile oli müstika, on täna reaalsus. Geoinfosüsteemi ja selle erinevate rakenduste edasisele arengule tuleb kindlasti kasuks möödunud nädalal allkirjastatud assotsieerunud liikme koostööleping Euroopa Kosmoseagentuuriga. Ta rõhutas, et meie tänapäevased mugavused on võimalikud üksnes tänu loodusteaduste arengule. Geoinfosüsteemis on visuaalne kaardipilt seotud väga mahukate andmetabelitega. Niisuguste süsteemide aluseks on matemaatika. „Ent kõigi nende kaartide ja rakenduste mõistmiseks ning hõlpsaks kasutamiseks vajame eelnevaid teadmisi,“ lõpetas ta.

 

Riigikogu pressitalitus