Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Tartus kohtunike foorumil „Kohtud ja õigusloome”. Selles ütles ta muuhulgas, et kohtud ja Riigikogu saavad nautida ühelt poolt võimude lahusust ja teiselt poolt peavad tasakaalustama teineteist. Riigikogu toimib seadusi vastu võttes, eelarve kaudu ja riigikohtunikke ametisse nimetades. Samuti kuuluvad kaks Riigikogu liiget kohtute haldamise nõukotta.

Ergma tõi esile, et Riigikogu on viimastel aastatel menetlenud mitmeid kohtumenetluse seadusi eesmärgiga muuta asjade menetlemine kohtus efektiivsemaks ja vähendada kohtunike koormust. Näiteks kriminaalmenetluse seadustik ja tsiviilkohtumenetluse seadustik. Teadvustatud on vajadus üle vaadata ja tänapäevastada halduskohtumenetluse seadustik.

Ta tõi ka näiteks, kuidas diskuteeriti Riigikogu eelmises koosseisus kohtunike kuulumise üle erakondadesse. 2003. aasta lõpus vastu võetud erakonnaseaduse muudatused nägid selle võimaluse ette, kuid Riigikogu muutis seaduse enne selle võimalikku jõustumist 2008. aastal jällegi tagasi. „Muuhulgas arvestades kohtunike soove, kes te leidsite, et kohtusüsteemi sisulise sõltumatuse kõrval on oluline, et kohus ka näiks sõltumatu. Ka see on näide meie koostööst ja Riigikogus kaalumisel olevatest väga erinevatest üldistest printsiipidest ja ühiskonna arengute hetke vajadustest,” selgitas ta.

Ergma sõnul näib poliitiku ja kohtuniku mõtlemine olevat lepitamatus vastuolus. „Kohtunikke vaevab küsimus, miks ei tee poliitikud asju nõnda, nagu on „õige”. Kohtunikud näivad arvavat, et poliitikud on rumalad, omakasupüüdlikud ja ebaprofessionaalsed. Poliitikud jällegi heidavad kohtule ette elukaugust ja „juuksekarva lõhkiajamist”. Kas säärane mõtlemise erinevus on paratamatu või tuleneb lihtsalt erinevate rollide olemuse väärast mõistmisest?” küsis ta.

Samas rõhutas Riigikogu esimees, et igal juhul jääb Riigikogu vastu võtma poliitilisi otsuseid, mis tihti on kompromissid ja ei meeldi täielikult teinekord ühelegi erakonnale. „Kohtutele omakorda soovitan põhjalikult argumenteerida oma otsuseid, eriti neid, mis jäävad mõlema võimu pädevuse piiridele. Eks teinekord saavadki väljastpoolt vaatajad ehk kohtud meid kaitsta üldiseimaid väärtusi silmas pidades!”

Lõpetuseks tõdes ta, et kui seadusandja ideaal on lihtne ja selge seadus siis kohtumenetlus võiks olla võimalikult lihtne ja kiire.

Riigikogu pressitalitus