Riigikogu esimees Ene Ergma märkis tänasel kodanikuühiskonna aasta tegijate tunnustamisel Toompea lossi Valges saalis, et tal on olnud üheksandat korda au tervitada kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Ergma selgituste kohaselt annab see talle ka võimaluse hinnata kodanikuühiskonna arengut. Tema sõnul oli 2004. aastal põhjust kõnelda Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni seisust, ootusest, et seadusandlik, täitevvõim ja kolmas sektor suudavad ühiste eesmärkide nimel üksteist enam kuulata ja ühendada oma teadmised. „Pikk tee on koos käidud, mõned kurvid on ette tulnud, ent mina näen selles arengus siiski positiivset trendi,“ ütles Ergma. Ta esitas retoorilise küsimuse: Milline siis on poliitikute ja kodanikuühiskonna suhe? „Kõigepealt oleme me kodanikud, Riigikogu ja omavalitsuste liikmed on sellele lisaks valitud rahvast esindama, iseenda soovil ja valijate tahtel,“ märkis Riigikogu esimees. 

Ergma arvates ei usu ta, et ükski poliitik on kunagi päriselt mõelnud, et rahvas olgugi vait; nagu ei usu ta ka, et mõistlik kodanik arvaks tõsimeeli, et parlament tuleb päevapealt laiali saata. Ta möönis, et kui niisugused mõtted aga kõlama jäävad, segab see kohe edasise mõistliku arutelu. Nii on aga millegipärast juhtunud. Ergma sõnul tõi läinud aasta meile palju mõttevahetusi vanadel ja uutel teemadel, kuid tundub, et me tegelikult ei jõudnud edasi, vaid kõigi nende valulike reaktsioonide tõttu hoopis kaotasime head koostöövaimu. Jutt ei käi vaid erakondi või valimisi puudutavast, aga laiemalt sellest, kuidas kodanikud ja valitud kogud igapäevaselt suhtlema peaksid. Ehk kuidas peaks edenema see paljuräägitud kaasamine ja osalemine. 

„Võime ju küsida: „Kas esindusdemokraatia on oma aja ära elanud?“ Ma ei arva seda, kuid möönan, et kahjuks tuleb vahel mõnele saadikule meelde tuletada nende rolli piire. Riigikogu liikmed ei ole kunagi olnud ega saagi olema jumala asemikud, Riigikogu käes ei ole viimase tõe monopoli,“ arutles Ergma. Tema hinnangul pole samas põhjust arvata, et sellist õigust saaks omistada mõnele teisele kogule. „Küll aga saame alati arendada viise, kuidas jõuda paremate ja paremini mõistetavate otsusteni. Seepärast on arukas üle vaadata, mida saame teha paremini, et demokraatia võimalikult hästi toimiks,“ toonitas Riigikogu esimees. 

Ergma tunnistas, et muidugi võtab kuulamine, lugemine ja rääkimine palju rohkem aega kui oleme ehk harjunud, aga peame selle aja endale võtma. „Majanduskriis hakkab mööda saama ning me ei pea enam sellise kiiruga tegema otsuseid, mille demokraatlikkus on kaheldav. Nii et võtamegi rahulikult. Katsume üksteist usaldada ja harida, vaatame fakte, põhjendame valikuid, ärme pea kedagi juba aprioorselt valesti toimivaks,“ ütles Ergma. 

„Elu jätkub, töö käib, siin majas ja vabaühendustes, ettevõtetes ja kodudes. Mõni asi tuleb paremini välja, mõni halvemini, nagu ikka. Selle tõestuseks on ka tänased laureaadid, järjekordsed head kodanikud, kellest igaüks saab takistamatult oma asja ajada. Nad kõik tahavad elu Eestis paremaks teha, isegi kui selleks tuleb teinekord vaielda ja protestida,“ märkis Ergma. Tema sõnul tuleb tänavune aasta meile kõigile õppimise aasta ja just selleks, kuidas vastuolusid rahulikult lahendada, kuidas vähem karta ja kuidas jääda ausaks, mis ka ei juhtu. 

Fotod ürituselt.

Riigikogu pressitalitus