Riigikogu esimees Ene Ergma esines pühapäeval, 12. jaanuaril Estonia kontserdisaalis Koduomanike kongressil, mis tähistab 20 aasta möödumist Omanike Keskliidu asutamisest. 

Riigikogu esimees märkis, et siinsamas Estonia Kontserdimaja saalis, kus me praegu viibime, rajati 20. aastat tagasi Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit. Liit, mis on tänaseks vahetanud küll nime – Omanike Keskliit – kuid millega on ühinenud enam kui 64 000 inimest ja on konkurentsitult Eesti suurima liikmeskonnaga kodanikuorganisatsioon. Kuid heidame pilgu tagasi, millised sündmused olid ajendiks omanike õiguste eest seisvat survegrupi loomisel ja kuidas on see mõjutanud taasiseseisvunud Eesti ühiskonda. 

Õigusjärgset omandit taastav seadus võeti vastu 21. juunil 1991. aastal s.o ajal, kui Eesti polnud veel taasiseseisvunudki – seaduse vastuvõtjaks oli Ülemnõukogu. See oli julge ja otsustav samm ning kindlasti ka ainuõige. Omandit taastav seadus võeti vastu, kuna seadusandjate hulgas domineeris tõdemus, et Eesti järjepidevus tuleb taastada ka varade osas. Omandi- ja maareformi seadusel on sügavalt põhimõtteline ning õiguslik aspekt, mida kiputakse tänasel päeval juba unustama. Juba Rooma õigusest teada põhimõte, et riik peab omandit pühaks ja puutumatuks ning ükski ebaseaduslik võim vara omanikult ära võtta ei saa, on tugevdanud ka Eesti riikluse vundamenti ja olnud omandireformi nurgakiviks. 

Väga lihtne on olla tagantjärele tark ja näidata näpuga, kus tehti vigu, kuid täna võib kindlalt öelda, et suures plaanis on omandireformi tulemus päris hea. Jah, peame ausad olema ja ütlema, et on palju inimesi, kelle jaoks omandireformi ulatus polnud piisav. Ja on ka neid inimesi, kes selle reformi tulemusel, kui inimliku õiglustunde seisukohast vaadata, ülekohtuselt kannatasid. Kuid võrreldes Eestis võetud suunda teiste samas olukorras olnud riikidega, torkab silma, et meil pöörati omandireformile suhteliselt palju tähelepanu. Mitmed analüütikud on seda lugenud üheks Eesti edu põhjuseks. Nimelt on kaasaegne majandusteadus veenvalt osutanud, et omandisuhete reguleerimatus aeglustab ja takistab majanduslikku arengut. Mõned riigid üritasid teostada sellist omandireformi, mis ei tuginenud omandi tagastamisel selle seaduslikele omanikele, aga need reformid ebaõnnestusid ja tõid kaasa suure segaduse. 

Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit on täitnud meie riigi taastamisel olulist rolli, olles ühelt poolt legitiimsete huvide esindaja ja teisalt tähtsate, üldisema iseloomuga õiguspõhimõtete kaitsja. Just selle survegrupi moodustanud inimesed andsid nõu ja tagasisidet riigile, mis oli reformide teostamiseks hädavajalik nagu hapnik. 

Mart Laar on sõnanud omandireformi kohta. „Olla peremeheks omas kojas on läbi aegade olnud eestlase suurimaks unistuseks. Talude päriseksostmine ja Vabadussõja-järgne maareform olid selle unistuse täitumise teel olulisteks tähisteks. Seda valusam oli võõra võimu poolt Eesti okupeerimise järel 1940 alanud omanikevastane võitlus. Põhjust selleks ei tule kaugelt otsida: omanikud on olemuslikult iga totalitaarse süsteemi vaenlased. Kuni säilivad omanikud, ei saavuta totalitaarne valitsus ühiskonna üle kunagi absoluutset kontrolli.“ 

Omanik – pole oluline, kas omandiks on maa või tarbeasi või mõni rahaline õigus – on ühiskonnas keskne isik, kes on huvitatud stabiilsest riigist ja selle arengust. Omanikud on see osa kodanikest, kes tugevdab ühiskonda ja viib seda edasi. 

Õigusjärgsete Omanike Liidu järeltulija Omanike Keskliit on koduomanike murede ja probleemide lahendamiseks seadnud uusi ülesandeid, milleks on eraomanike juriidiliste õiguste kaitse suhetes avaliku võimuga; avaramate õiguslike ja majanduslike võimaluste loomine omandiõiguse teostamisel ning nende püüdluste toetamine, mis aitaksid meie rahvast samm-sammult jõukamaks saada, nii et omanikke oleks veel rohkem. 

Nende sihtide rakendamise märkimisväärsemaiks tulemuseks võib pidada kodualuse maa maksuvabastust. Teatavasti oli Omanike Keskliit 2008ndal aastal esimene, kes ütles selle eesmärgina välja ja seda saavutust tuleb hinnata. See on märgilise tähtsusega samm väärtustamaks omanikuks olemist. 

Koduomandil on palju olulisem tähendus kui lihtsalt varalisel väärtusel. Omandiga seotud õiguste kaitse on ühiskonnas jätkuvalt tähtis. Ühiskonna arenedes kujunevad igasugused huvid ja huvirühmad ümber, kuid on oluline, et koduomanike huvid ei jääks kaitsmata. 

Ergma soovis  Omanike Keskliidule 20. aasta täitumise puhul õnne ning jõudu ja jaksu edaspidiseks. 

Riigikogu pressiteenistus