Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna Eesti Ajakirjanike Liidu 24. kongressil Tallinnas.
Ergma peatus oma kõnes ajakirjanduse kvaliteedil. Ta märkis, et ehkki kvaliteetse uudise mõistet ei ole teoreetikud peamiselt selle küsimuse subjektiivsuse tõttu üheselt defineerinud, on siiski kokku lepitud, et uudisena esitatav ajakirjanduslik materjal võiks olla faktides täpne ja korrektne, tasakaalustatud, objektiivne, erapooletu, info peaks olema mitmekülgne ja detailirikas ning lugu peaks täitma ka korrektse vormistamise nõudeid.
Ergma selgitas, et auditoorium on see, kes otsustab, millistel teemadel peaks kirjutama ja rääkima. Sest kui kirjutada vaid keerulistel teemadel, võib auditoorium huvi kaotada. Kui lugeja kaotab huvi, kukub ka lehe tiraaž, mida panevad tähele reklaamimüüjad, kes hakkavad seepeale mõnes muus kanalis reklaami müüma. Et reklaamimüük on lehele üks suuremaid sissetulekuallikaid, siis mõjutab reklaami ära langemine ka otseselt väljaande majanduslikku seisu, arutles Ergma. Ta leidis, et kui väljaanded peavad hakkama saama vähemate ajakirjanikega, siis jätab suurenev koormus vähem aega uuriva ajakirjandusega tegeleda ning sunnib ajakirjanikke keskenduma vaid jooksvatele uudistele ja seda võimalikult lihtsal moel, ehk siis uudiste otsimise asemel keskenduvad ajakirjanikud pigem pressiteadete, blogide sissekannete ja juba teistes kanalites ilmunud lugude ümberkirjutamisele.
Ergma märkis, et tagasiside, kuidas auditoorium reageerib sellele, mida ajalehed ja muu meedia uudiseks teeb, saabub kõige kiiremini võrgulehtede kommentaaridesse. Sageli pole need reaktsioonid kuigi läbimõeldud ja argumenteeritud, vaid pigem aitavad anonüümsetel kommentaatoritel enda sisepingeid välja elada, ütles Ergma. „Mina isiklikult hindan reaalset tagasisidet ja seepärast tänan Eesti Päevalehte, kes enam ei vaheta mõtteid mitte anonüümsete kommentaatoritega, vaid end näitavate inimestega,“ toonitas Ergma. Tema hinnangul võib igaüks kommentaaride arvudest näha, kuidas see mõjutab aktiivsust – koos anonüümsusega on kadunud kommentaatorite mass.
Ergma soovitas meeles pidada, et meedial on võim mõjutada inimesi ja nende arvamust. „Võimuga kaasneb meedia vastutus, vastutus võimaliku ülekohtu eest, mis sünnib, kui meedial on kiire ja ta viskab hooletult avalikkusesse kontrollimatuid spekulatsioone. See kujundab ennekõike meedia enda mainet ja inimeste suhtumist,“ ütles Ergma. Tema hinnangul on poliitikud, parteid ja ajakirjandusväljaanded, eriti võrguväljaanded mõnes mõttes äravahetamiseni sarnased – kõigil on vaja, et inimene neid valiks. Ergma selgitas, et klikkide kokkulugemine artiklite või uudiste kohta ei tarvitse tagada kvaliteeti.
Igal juhul oodatakse nii poliitikutelt kui ajakirjanikelt, et nad neile usaldatud võimu tarvitamisel lähtuksid eelkõige eetikast, toonitas Riigikogu esimees.
Riigikogu pressitalitus