Ergma loodab tulevikus registripõhist rahvaloendust
Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Eesti Statistikaseltsi 21. konverentsil „Registrid ja rahvaloendus“. Oma kõnes märkis ta, et rahvaloendusi on Eesti aladel korraldatud juba üle 100 aasta. Rahvaloenduse eesmärk – saada tõest teavet rahvastikust – on aegade jooksul samaks jäänud, kuid aja edenedes vajame pidevalt täpsemat informatsiooni rahvaarvu, rahvastiku koostise ja paiknemise kohta, tahame teada elanike haridustaset ja palju muud.
Ergma tõi esile, et vastavalt Euroopa Liidu reeglitele toimub rahvaloendus kõigis liikmesriikides 2011. aastal. Mõned riigid on rahvaloenduse teinud registripõhiselt, nii, et erinevatest registritest liidetakse loendusandmestik kokku ilma isikuid küsitlemata. „Eesti on edukas e-maa, me oleme paljude elektrooniliste toimingutega harjunud, meie elu ja asjaajamine on seetõttu muutunud oluliselt mugavamaks. On täiesti loomulik küsida: kas Eesti saaks korralda e-rahvaloenduse?“
Riigikogu esimehe sõnul eeldab see aga registrikultuuri – kontrollitud registreid, nende ühildumist. Eesti registrid on aga noored. Rahvastikuregister töötab ametlikult alles 2002. aastast ja ei sisalda andmeid varasema perioodi kohta. Ta avaldas kahetsust, et seoses elukoha registreerimise kohustuse tühistamisega 90. aastatel on umbes 20 protsendil isikutest rahvastikuregistris elukoht, mis erineb tegelikust elukohast. Lisaks sellele pole Eestis registrit, kus oleks kirjas inimeste haridustase, samuti ei registreerita üheski registris ameteid. „See kõik näitab, et praegu pole võimalik Eestis puhtalt registripõhist loendust läbi viia, ei saa ju e-elu ja edu muutuda suuremaks eesmärgiks, kui on ühes või teises valdkonnas seatud eesmärgid. E-rahvaloendus pole eesmärk, vaid vahend, meetod, millega saab muuta rahvaloenduse läbiviimise lihtsamaks,“ tõdes ta.
Ergma selgitas, et isiklikult pooldab ta kombineeritud loenduse meetodit, kus loenduse esimene etapp on veebipõhine iseloendamine. See on hõlbus, sest paljud inimesed on juba harjunud kasutama e-panku, e-maksuametit ja elektroonilist identiteeti. Järgmisel etapil käivad traditsioonilised küsitlejad läbi need hooned ja eluruumid, kus leibkonnad ennast ei loendanud veebipõhiselt. Mõlemal juhul laekuvad andmed otse andmebaasi.
Lõpetuseks avaldas Ergma lootust, et konverentsil arutletavad teemad annavad tõuke selleks, et aastal 2021 võiks rahvaloendus toimuda juba üksnes registripõhiselt.
Riigikogu pressitalitus
