Riigikogu esimees Ene Ergma õnnitles täna pidulikul tseremoonial Vilniuses Leedut väärika ja vastutusrikka ameti, Euroopa Liidu eesistumise ülevõtmise puhul ja soovis eelseisvaks pooleks aastaks värskust, jõudlust ja edu. 

Leedu poolt püstitatud eesistumise prioriteetsed teemad – Euroopa Liidu finantsstabiilsus, majanduskasv ja konkurentsivõime, energiajulgeolek, idapartnerlusprogramm, teaduse ja innovatsiooni ühisarendamine ning Läänemere strateegiaga edasiliikumine – on ühenduse jaoks üliolulised, millega peab tegelema kohe praegu, selgitas Ergma. Tema hinnangul tuleb nimetatud teemadega tegeleda veel mitme eeloleva aasta jooksul. Kindlasti on need teemad ka Eesti eesistumise kavas ELis 2018. a esimesel poolel. Ergma rõhutas vajadust antud küsimustega plaanipärast, järjekindlat ja püsivat tegelemist. 

Riigikogu esimees rõhutas, et Euroopa Liit vajab ja väärib enamat integreerimist. Ta tõi regiooni seisukohalt välja olulise projektina Rail Baltica rajamise tähtsuse. Samuti toonitas ta energiaühenduste rajamise vajadust. „Kindlasti ei ole nende probleemide lahendamine mingi kohaliku mõõtmega ambitsioon. See on kogu Euroopa Liidu julgeoleku ja toimimise küsimus,“ ütles Ergma. Ta lisas, et see on ka äärmiselt olulise tähendusega signaal ELi kandidaatidele ja Idapartnerlusriikidele. 

Riigikogu esimees rõhutas, et Balti riikide koostööle on partnerlus Euroopa Liidus andnud uusi vorme ja lisajõudu.“Seeläbi peab mitmekesistuma ka meie ühistegevus Balti Assamblees. Algusaastate Balti Assamblee oli võimas ja asendamatu kogu võimendamaks meie rahvaste tahteväljendusi raja taha. Tänane Assamblee on tubli foorum arvamuste vahetuseks, aruteludeks ja seisukohtade koordineerimiseks. Aga nagu iga rahvusvaheline koostöömudel vajab aeg-ajalt värskenduskuuri, vastamaks paremini uutele väljakutsetele ja nõuetele, nõuab ka Balti Assamblee uut hingamist,“ märkis Ergma. Ta toonitas, et kindlasti peaks jõulisemalt kaasama just riikide rahvusparlamentide komisjone ja nende otsustusjõudu. Ergma avaldas veendumust, et meie riikide delegatsioonid Balti Assamblees saavad eelseisvatel aastatel edukalt hakkama reformidega suundumaks praktilisematele koostöövormidele.  

Ergma sõnul on rahvusvaheliselt oluline indikaator Balti koostööst pigem see, kuidas suudame kogu Euroopa jaoks olulisi tegevusi edasi kanda läbi oma eesistumiste. Leedu, Läti ja Eesti võrdlemisi järjestikused eesistumisperioodid loovad omamoodi keti, millega saame olulisi ja tähenduslikke projekte edasi kanda, neid värskena hoida. „Siin ei piisa ainult meie kolme pingutustest, vaid kogu Euroopa koosmeelest,“ märkis Ergma. 

Pildid Vilniusest:

Riigikogu pressitalitus