Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Slovakkias Bratislavas Euroopa Liidu riikide parlamentide esimeeste konverentsil, kus ta esines täna ka kõnega Eesti vastu suunatud küberrünnakute teemal.  

Ergma väljendas tänu ja heameelt ELi riikide ja institutsioonide poolt Eestile osutatud toetuse eest. „Teie toetus oli niihästi praktiline tunnistus meie ühiste poliitikate elujõust kui ka suurejooneline tõestus meie ühiste väärtuste vastupidavusest, kasvavast solidaarsusest, mis olgu üks meie võtmestrateegiaid,” ütles ta. 

Riigikogu esimees tõi esile, et küberrünnakud, mis algasid samaaegselt ülesässitatud sovjetimeelsete jõukude huligaanitsemisega Tallinnas aprilli lõpus, ei ole juhuslik kokkulangevus, vaid on niisamuti süsteemne ja koordineeritud vaenutegevus. „Kuigi küberründed võivad kulgeda meieni füüsiliselt kogu maailmas laiali paiknevate arvutite kaudu, on alust arvata, et mainitud ründed Eesti vastu on valdavalt organiseeritud ja hästi koordineeritud,” sõnas ta.  

Ergma avaldas arvamust, et kõnealune mastaapne küberrünnak Eesti riigi küberruumi vastu ei jää viimaseks ELi või NATO riigi küberuumi vastu suunatud ründeks. „Kuigi väikeste ja kompaktsete e-süsteemidega Eestil õnnestus oma küberruumi süsteemide elujõud ja meie kodanike õigus vabale (globaalsele) elektroonilisele teabevahetusele seekord veel säilitada, võib järgmine küberrünnak Eesti või mõne teise riigi vastu kujuneda juba nii massiivseks ning kõikehõlmavaks, et märklaudriigi e-süsteemid ei pruugi sellele vastu pidada,” hoiatas ta.  

Riigikogu esimehe sõnul kinnitavad praegused rünnakud Eesti vastu veel kord tähtsate infosüsteemide kaitse tugevdamise vajadust ning ühise poliitika ja ühtsete põhimõtete kujundamise olulisust. Ta pakkus välja, et lisaks meie tehniliste küberohutuse abinõude pidevale uuendamisele on vaja defineerida põhimõttelised õiguslikud seisukohad, mis sätestaksid küberrünnete olemuse: millal on tegu poliitilise vandaalitsemise, millal terrorismi ja millal agressiooniga riigi vastu. Ühtlasi on vaja määratleda neile vastumeetmed ja  luua küberrünnete alane hoiatussüsteem ELis. Koostööd peab tegema ka NATOga ning mõlemasse töösuunda tuleb kaasata kolmandad riigid.  

Parlamendijuhtide kahepäevasel konverentsil on kõne all Euroopa tulevik, parlamentidevaheline koostöö, Euroopa teadlikkuse kasv, parlamentide osalus uute demokraatiate tekkimisel ning Ukraina kui ELi idanaaber.  

Riigikogu pressitalitus