Riigikogu esimehe Ene Ergma tänasel kohtumisel  Prantsusmaa peaminister François Fillon’iga olid kõne all Prantsusmaa eesistumine ja peamised valupunktid. Ergma tundis huvi, millised  saavad olema Prantsusmaa prioriteedid eesistumisperioodil.

Fillon’i sõnul peab Euroopa Liit ennekõike välja tulema institutsionaalsest kriisist, mille põhjustas põhiseaduse lepingu esialgne ebaõnnestumine. Peaminister avaldas veendumust, et Lissaboni leppega avab Euroopa Liit põhimõtteliselt uue lehekülje oma arengus ning ajaloos. Fillon’i kinnitusel kavatseb Prantsusmaa keskenduda oma eesistumisperioodil kliima soojenemise, energiajulgeoleku, migratsiooni, ühise põllumajanduspoliitika, toiduainete terviseohutuse ja Euroopa Liidu ühise kaitsepoliitika teemadele.

Ühisest põllumajanduspoliitikast kõneldes kinnitas Fillon, et Prantsusmaa ei taha seda kaitsta, vaid ühist põllumajanduspoliitikat edasi arendada. Prantsusmaa soovib alustada sellega Fillon’i kinnitusel juba praegu, veel enne 2012. aastat, kui see eesistumiskava kohaselt plaanis on. Filloni sõnul on reformid võimalikud, kuid neist tuleb teatada põllumeestele vähemalt 15-20 aastat ette.

Keskkonnakaitse ja kliimamuutuste osas kavatseb Prantsusmaa otsida Fillon’i sõnul vajalikke hoobasid, et sundida keskkonnasäästlikult majandama neidki riike, kus sellest seni eriti huvitatud ei olda. Energiajulgeoleku alal loodab Prantsusmaa edasi liikuda julgema energiakandjate mitmekesistamise kaudu.

Ergma avaldas tunnustust Prantsusmaa ambitsioonikale eesistumisprogrammile, eriti soovile asuda reformima Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat.

„Teadlased tõdesid juba aastate eest, et Euroopas ei saa palju muutuda enne, kui me ei muutu põllumajanduspõhisest teaduspõhiseks süsteemiks, see tähendab kui ei uuene Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika. Olen nõus, et need muutused ei saa toimuda kiiresti ja peavad olema põllumeestele teada pikka aega ette,“ ütles Ergma kommentaariks Fillon’i selgitustele.

Kliimasoojenemise ja keskkonnakaitse osas rõhutas Ergma, et selles valdkonnas tuleb Euroopa Liidul kui puhtama energiamajanduse tegelikul rakendajal tõepoolest pöörata suuremat praktilist tähelepanu ka Hiinale, Indiale ja Venemaale. Samuti leidis Ergma, et fossiilsetele kütustele asendajate leidmiseks ja selle teema ühiseks kompleksseks edendamiseks võiks luua Euroopa tehnoloogiainstituudi.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson tundis huvi Prantsusmaa seisukohtade vastu Euroopa Liidu ja Venemaa uue koostöölepingu sõlmimisel ning väliskomisjoni esimees Sven Mikser tõstatas Gruusia ja Ukraina NATO’ga liitumise küsimuse.

Tõdeti, et Venemaa on Euroopa Liidule oluline ja loomulik koostööpartner. Fillon’i sõnul on tähtis läbirääkimiste konstruktiivne lõpuleviimine. NATO osas leidis Fillon, et igal riigil on vabadus selle organisatsiooniga liituda, kuid samas püstitas Fillon küsimuse, kui suureks võib see organisatsioon paisuda, ilma et sellega ei kaasneks uute blokkide teket. Fillon’i kinnitusel tuleks vältida olukorda, kus Venemaa tunneb end isoleerituna, ohustatuna ja asub sel põhjusel otsustavalt oma kaitsevõimet tugevdama.

Kohtumisel osalesid veel Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, Riigikogu EL asjade komisjoni aseesimees Ester Tuiksoo, EL asjade komisjoni liige Taavi Veskimägi, väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa, väliskomisjoni liige Raivo Järvi  ja Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma liige Andres Herkel.

Riigikogu pressitalitus