Ergma sõnul on kolmanda sektori populaarsuse üldise kasvu taga tugevad ühingud, mitmed elukeskkonda arendavad seltsid, aga kindlasti ka toredad algatused nagu “Teeme ära” ja “Minu Eesti”. Need kõik on haaranud küllaltki suure osa ühiskonnast endaga kaasa ning pannud esimese, teise ja kolmanda sektori koos tegutsema.

 

Ergma hinnangul on nad suurendanud oluliselt inimeste valmisolekut ja tahet tegeleda heategevusega ja teha vabatahtlikku tööd ühiskonna heaks. Nimetatud kodanikuaktsioonidest on välja kasvanud veel mitmed uudsed ettevõtmised. Kodanikualgatuse olulisust on mõistnud paljud äriühingud ning seal töötavad tippjuhid ja tippspetsialistid, kes on nendesse ettevõtmistesse panustanud palju vabatahtliku töö tunde ja on suutnud kaasata nendesse ettevõtmistesse ka oluliselt eravahendeid.

 

Ergma kinnitas, et riik on hakanud selgelt teadvustama kodanikuühendusi kui mitte kitsaste grupihuvide eest seisvaid saarekesi, vaid kui väärtuslikku koostööpartnerit.

 

Riigikogu esimees märkis, et enne kui valmivad olulised seadused, on vajalik nende arutamine huvigruppidega. See ei tarvitse alati kerge protsess olla ja seda koostööd saab kindlasti paremaks muuta, kuid huvigruppide kaasamine on toimivate seaduste saavutamiseks kindlasti vajalik, selgitas ta.

 

Ergma tähelepanekute kohaselt näitavad aruanded ja analüüsid, et paljude ühenduste tegevusvõimekus ja jätkusuutlikkus on paranenud. Käivitunud on mitmed uued koostöövõrgustikud, suurenenud on ühenduste omavaheline koostöövõime, eriti kogukonna tasemel paljudes Eesti piirkondades.

 

Riigikogu esimees rääkis avaliku võimu ja kodanikuühiskonna koostööst ka ajakohases võtmes. Eesti kõige suurem probleem on vaieldamatult tööpuudus. “Loomulikult vaatavad inimesed abi otsides riigi ja kohalike omavalitsuste poole. Riik omakorda vaatab ettevõtjate poole, sest seal tekivad uued töökohad. Riigi ülesanne ja oluline tööriist majanduse suunamisel on soodsa ettevõtluskeskkonna loomine,” rõhutas Ergma.

 

Riigikogu esimees jagas oma heameelt ühe toreda mittetulundusühingu üle – selleks on “Kodukant”.”Olen pea kaheksa aastat jälginud Kodukandi töid ja tegemisi külaelu toetamisel. Toredad aktsioonid on Aasta küla valimised, kus viieteistkümne maakonna külad omavahel rinda pistavad. Nähes kui palju inimesed panustavad oma kodukoha paremaks muutmiseks, tekib suur austus nende inimeste vastu. Eesti ei ole üksnes suured tõmbekeskused, vaid kindlasti ka külad ja nendes elavad inimesed. Need tegemised vääriksid kindlasti senisest suuremat meediakajastust,” toonitas Ergma.

 

Lõpetuseks pani Riigikogu esimees suuri lootusi peatselt algavale kodanikuaktiivsust edendavale Euroopa vabatahtliku tegevuse aastale 2011, mille eesmärk on soodustada vabatahtliku tegevuse keskkonna arengut ja suurendada vabatahtliku tegevuse nähtavust.

 

Riigikogu pressitalitus