Riigikogu esimees rõhutas parlamentide mitmepoolsete suhete tähtsust.

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega New Yorgis maailma parlamentide spiikrite II konverentsil, kus põhiliseks arutlusteemaks on parlament ja mitmepoolsed suhted: vastus 21. sajandi väljakutsetele.

Ergma tõi esile üldtunnustatud tõe, et ühiste eesmärkide ”” rahu ja julgeoleku tagamise, inimõiguste austamise, heade valitsemistavade, vaesuse vähendamise, haiguste leviku tõkestamise, jätkusuutliku arengu ”” saavutamisele pole alternatiivi. Loetletu pole maksimumprogramm, vaidinimkonna väärikaks edasikestmiseks hädavajalik miinimum.

Riigikogu esimees tõdes, et üha postmodernsemateks muutuvate riikide mitmepoolsekoostöö sisu ja vormi uuendamine kipub elule jalgu jääma. ”Me vajame lahendusi tänastele ja homsetele reaalsetele probleemidele, mitte vanade mudelite poolautomaatset järgimist,” rõhutas Ergma. Seda tajudes on kõikide tasandite organisatsioonid regionaalseist globaalseteni asunud oma tööd ümber korraldama. Mida globaalsem on organisatsiooni haare, seda keerulisem on selle töö täpsemaks ja konkreetsemaks muutmine ning seda hädavajalikum on käegakatsutava tulemuse saavutamine. Ergma tõi näitena ÜRO reformi, mis just praegu on jõudnud otsustavasse faasi. See, mida otsustatakse ÜRO tuleviku osas, mõjutab kõige vahetumalt liikmesriikide igapäevast elu, sealhulgas väga oluliselt seadusandjate tööd. ”Eesti toetab kogu ÜRO reformipaketti, eriti aga Inimõiguste Nõukogu kui ka Rahuehitamise Komisjoni loomist,” märkis Ergma. Tema arvates on mõlema valdkonnaga tegelemiseglobaalseks ümberkorraldamiseks aeg enam kui küps.

Riigikogu esimees selgitas, et parlamendile sobib multilateraalne välissuhtlus olemuslikult, sest nagu parlamendi, nii on ka rahvusvahelise organisatsiooni eesmärgiks tegevuskeskkonna korrastamine, reeglipärastamine, elu edendavate normide juurutamine. Multilateraalsete organisatsioonide poolt teostatavad monitooringud tagavad selle, et riikide tähelepanu probleemsetelt valdkondadelt ei haju. Rahvusvahelise kogukonna hinnang on demokraatliku riigi jaoks üha olulisem toimetulekukriteerium. ”Eesti on okupatsioonist vabanemise järgseltolnud väga paljude uuringute ja monitooringute objektiks ja tuleb tõdeda, et vajadus end välismaailmale selgitada ning esitleda on muutnud meie riikluse selgemaks ja paremini toimivaks,” nentis Ergma.

Riigikogu esimees pidas üheks olulisemaks mitmepoolse koostöö eesmärgiks parlamentaarse demokraatia parimate traditsioonide levitamist. Demokraatia aluseks on vabad ja õiglased valimised. Ühiseid demokraatlikke väärtusi hindavaid riike ühendavate multilateraalsete organisatsioonide — nagu OSCE PA ja ENPA — poolt korraldatavad valimisvaatlusmissioonid, kus osalevad erinevate riikide parlamendiliikmed, avaldavad väga tugevat positiivset mõju valimiste korrektsele toimumisele. ”Olen uhke selle üle, et kolmandik Eesti parlamendi liikmeid pidas Ukraina presidendivalimiste kordusvooru jälgimist 2004. aasta detsembris tähtsamaks kui jõulupühade veetmist oma lähedaste ringis. Neil oli au olla Ukraina rahva vaba tahte avalduse tunnistajaiks,” märkis Ergma.

Ene Ergma rõhutas oma kõne lõpus, et postmodernses maailmas on küll kõik omavahel seotud, ent siiski mitte ühtesulanud. ”Peame õppima arvestama sellega, et meie riigisisestel otsustel ning tegudel võib olla ootamatu mõju maailma erinevates paikades. Meil tuleb olla huvitatum ja vastutustundlikum ka esmapilgul kaugeks jäävates küsimustes, sest võõraid muresid ei olegi olemas,” selgitas Riigikogu esimees.

Ergmal on visiidi käigus kavas eraldi kohtumised Gruusia ja Moldova parlamendijuhtidega. Maailma parlamendijuhtide konverentsil osalevad ka väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul.