Ergma esines kohtunike täiskogu ees
Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas heameelt oma tervituskõnes kohtunike täiskogu ees, et kohtusüsteemi ja seadusandja vahel on kujunemas arvestatav dialoog. „Tänan kutsumast mind taas teie auväärse kogu ette, nii nagu jagab oma mõtteid Riigikogu ees Riigikohtu esimees või teie esindajad Riigikogu komisjonides. Ega teisiti kohtusüsteemi arengut kujundada ei saagi!” ütles Ergma.
Riigikogu esimees märkis tunnustavalt ära tänaste aruteluteemade valiku ja soovis edu nende käsitlemisel. Kohtusüsteemi arengu põhimõtted vajavad tõsist arutelu ja konkreetsete lahenduste leidmist. Kuidas peab kohtusüsteem struktuuriliselt arenema, kuidas peab kohtusüsteemi omavalitsuslikult juhtima, milliste põhimõtete järgi kujundatakse kohtusüsteemi eelarve ning kuidas peab toimima kohtute personali areng – need teemad väärivad igakülgset käsitlemist.
Demokraatlike riikide kohtusüsteemidele on omane suur enesekorraldusõigus, kollegiaalne juhtimismudel ja õiguslikele garantiidele tuginev vastutus. Eesti kohtunike korpus on näidanud valmisolekut selleks, et võtta endale vastutus õigusemõistmise korrakohase toimimise ja arengu eest. „Olen nõus Riigikohtu esimehega, et kohtutele pole tarvis täitevvõimu poolset järelevaatajat, sest õigusriigis see niikuinii ei toimi,” ütles Ergma.
Kohtusüsteemi juhtimismudeleid on Euroopa Liidus mitmeid, kuid kõiki neid iseloomustab kohtunike küllalt ulatuslik enesekorraldusõigus. Mis tähendab seda, et kohtusüsteemi omavalitsusorganite kaudu tuleb lahendada kõik need küsimused, mis puudutavad nii menetlusaegu, ressursside jaotust kui ka kohtunike töökoormust.
„Põhiseaduslike institutsioonide eelarveautonoomiast on kabinetivaikuses räägitud juba üle 10 aasta. Riigikogus on menetletud edutult vastavaid eelnõusid ja muudatusettepanekuid. Kas me ei peaks neist teemadest argumenteeritult ja avalikult taas rääkima? Kas täitevvõimu vari ei ole neis küsimustes liiga tugev kohtute kohal? See on küsimus võimude lahususe ja tasakaalustatuse vallast,” märkis Riigikogu esimees.
”Kui palju on Riigikogu viimase aasta jooksul arutanud kohtusüsteemi arengut? Teades, et käesolev Riigikogu koosseis rakendus alles eelmise aasta jooksul, oleme selle aruteluga vaid algust teinud. Kuid seda enam oleme valmis jätkama. Paradoksaalsel kombel on kohtuvõimu autonoomia ja sõltumatuse küsimused Riigikogule hingelähedased eriti selle pärast, et Riigikogu enda autonoomia ja sõltumatuse küsimused on samuti lõpuni lahendamata,” selgitas Ergma. On üpris loomulik, et peale suurte eesmärkide nagu Euroopa Liidu ja NATO –ga ühinemine, on meil jõudu tegeleda keeruliste, seni lahendamata põhiseaduslike probleemidega. „Tundub, et nendes küsimustes tuleb meil tihedale koostööle lisaks enam aktiivsed olla. Konkreetsemaks minnes – kui justiitsministeeriumi poolt lähiajal kohtusüsteemi arengu põhiseaduslikke aspekte puudutavaid ettepanekuid Riigikogule ei tule, kaaluge nende esitamist ise,” ütles Ergma.
„Kummastav on ka tõsiasi, et me räägime 2008. aastal kohtunike töökoormuse hindamise metoodika ebamäärasusest. Kohtustatistika puudulikkusele on juhtinud tähelepanu juba Riigikohtu esimees. Miks küll Kohtunike Ühing ja justiitsministeerium on eri arvamusel töökoormuse hindamisel? Kas ei ole siingi viide põhiseadusliku kolmeastmelise kohtusüsteemi ühtse juhtimise vajadusele? Loodan, et leiame täna ja lähitulevikus neile küsimustele selged vastused,” märkis Riigikogu esimees.
„Seadus peab olema lihtne ja selge – jah, see on meie ühine ideaal. Selle ideaali poole liikumisel on mul üleskutse kohtunikkonnale. Seaduste kvaliteeti ja läbi selle kohtuotsuste kvaliteeti saame parandada üheskoos. Julgustan ka kohtunikke rohkem kaasa lööma õigusloomes. Vähemalt ühiskonnas eriti oluliste küsimuste lahendamise juures. Olgu nendeks põhiseaduse muudatused, kohtumenetluse seadused või äsja allakirjutatud Lissaboni leping,” ütles Ergma.
Riigikogu esimees ütles oma esinemise lõpetuseks, et kohtute ja Riigikogu koostöö on olnud hea, aga õnneks on selles koostöös veel arenguruumi: „Kutsun üles seda kasutama ja soovin jõudu tööle ka tänasele täiskogule!”
Riigikogu pressitalitus