Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna Rootsis Stockholmis kuninglikul tehnoloogiafoorumil ettekandega, kus ta käsitles info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, seadusloomet ja regulatsioone Eestis. Rääkides riigi ja kodaniku vahelisest digitaalsest suhtlusest märkis Ergma, et elektroonilise asjaajamise võimaluste suur hulk tingib vajaduse pidevalt tegeleda andmekaitse ja inimese privaatsust kaitsvate seadustega. Ta rõhutas, et tõsine argument seda valdkonda reguleerida on andmete võimalik väärkasutus ja lekkimine. Ergma puudutas oma kõnes avaliku sektori kirjavahetuse avalikustamise kohustust välisveebis, digitaalallkirja andmist reguleerivaid seadusesätteid, meditsiinidokumentide menetlemise elektroonilist süsteemi, e-maksuametit, elektroonilist pangandust. Pikemalt peatus ta elektroonilisel hääletamisel kui Eesti ühel prioriteedil. Ergma ütles, et Eestis peetakse elektroonilist hääletamist oma kodanikukohuse täitmiseks Interneti teel. See annab võimaluse ka inimestele, kes valimiste ajal viibivad kodumaast eemal, riigis, kus pole võimalik välisesinduse kaudu hääletada. Üheks kõige olulisemaks Internet-hääletamise edukuse tagamise võtmeks peab Riigikogu esimees valija usalduse võitmist ja hoidmist. „Selleks peab elektrooniline hääletamine olema võimalikult sarnane tavalise, paberil hääletamisega. Vaid sel moel usub ja usaldab valija oma hääle selle süsteemi hoolde,” lisas Ergma.
Ühe olulise teemana käsitles Ergma ettekanne ka sotsiaalmeediaga seonduvat nimetades Facebooki Eestis suurima kasutajate hulgaga sotsiaalseks meediumiks, kus suhtluskeskkonna kasutajaid on üle 200 000. „Ehkki sotsiaalse meedia suunitlus on hakanud kalduma isikutevaheliselt suhtlemiselt pigem kanaliks, mida kasutavad ka organisatsioonid oma ideede tutvustamiseks ja turunduseks, on parlamendi tegevuse omapära arvestades tema roll pigem olla suhtluskanal siiski saadikute ja kodanike vahel. Sotsiaalne meedia võimaldab edasi anda poliitikute poolt loodavat poliitilist sisu ja saada selle kohta inimestelt täiendavat sisendit. Poliitilise sisu loomine on ka väljakutse, kuna selle olemus on dünaamiline, mitte staatiline. Pidev uue sisu loomine ja selle uuenemine erineb oluliselt traditsioonilise meedia ühesuunalisusest. Tänu kanalile, mis võimaldab anda ja saada otse ja vahendamata informatsiooni, on inimeste osalemine ja kaasatus muutunud palju kiiremaks ja laiemaks,” kõneles Ergma. Ta hoiatas, et sellise infovahetusega kaasneb olulisi riske, ennekõike mitte saadikute individuaalse infovahetusega, vaid parlamendi kui institutsiooni seisukohtade kajastamisega. Riigikogu esimees väljendas kartust, et mõni saadik võib eneseupitamiseks sotsiaalmeedia kaudu edastada nt komisjonide kinnistel istungitel arutatud tundlikke teemasid. „Nii, nagu tavalises inimestevahelises suhtluses, tuleb ka sotsiaalmeedias järgida neid reegleid, mis on kehtivad tavasuhtluses. Reegleid järgimata kaotab ka sotsiaalmeedia vahendusel toimuv suhtlus oma väärtust,” uskus Ergma. Riigikogu esimees rõhutas, et parlament on institutsioon, mis peab ujuma veidi vastuvoolu, püüdes siiski kontrollida oma sõnumi sisu ja mitte kaotades kontrolli sisu ja selle leviku üle. Riigikogu kui institutsioon peab hoidma ratsionaalset keskkonda, muidu võime seada ka parlamendi enda tegevuse kriitika alla. Poliitika ja poliitikute usaldusväärsus pole nähtused, mida saab parandada või kiiremini kasvatada lihtsalt infotehnoloogia arenguga. „Senisele kiirele arengule ja statistiliselt headele näitajatele vaatamata ei tohi me unustada peamisi väärtusi, mida me silma ees peame hoidma – haritud ja infoühiskonnas orienteerumissuutlikku inimest, kes mõistab poliitikakujundamise protsessi ja annab sellesse oma maksimaalse panuse,” lõpetas Ergma oma ettekande.
Riigikogu esimees Ene Ergma osaleb Rootsis Stockholmis Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia 91. aastaistungil ja kuninglikul tehnoloogiafoorumil „Innovaatiline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võrgustik Läänemere piirkonnas” 28. – 30. oktoobrini.
Riigikogu pressitalitus
