Riigikogu esimees Ene Ergma meenutas oma kõnes Balti keti tähtsust: „Tänasel päeval vajame aga oma koostöö märgina teistmoodi ketti, nimelt ühtset energiaketti – me peame ühinema Põhjala energiaturuga aastal 2013.“ Esimesed sammud selles suunas on tehtud: alates 2006. aastast eksisteerib Eesti ja Soome vahel merealune kaabel Estlink, järgmise sammuna on oluline välja ehitada püsiühendus Rootsi ja Poolaga. Ühise energiaturu funktsioneerimise aluseks on vastavate seaduste harmoneerimine. “Kõik see aitab suurendada varustuskindlust ja vähendada energiasõltuvust,“ rõhutas Ergma. Riigikogu esimehe sõnul on Läänemere piirkonna koostöö olulisemad valdkonnad keskkond ja energeetika. Ta juhtis tähelepanu, et riikliku energiapoliitika rakendamisel tuleb kasutada õiglusel ja jagatud vastutusel põhinevat lähenemist, et sellised strateegilised otsused nagu uute energiavõrkude ehitamine võetaks vastu pärast nende ELi liikmesriikide partneritega konsulteerimist, keda kõnealused otsused võivad mõjutada. Ergma rõhutas, et Balti riigid peaksid ühiselt arutama, milline peaks tulevikus olema Balti regiooni energiavarustus. „Isiklikult olen toetanud ideed rajada Eestisse tuumaelektrijaam võimsusega 600 MW aastateks 2025-30. Ent kui teostub Balti riikide ühisprojekt, siis tuleks kindlasti sellega kiiresti edasi liikuda, sest tuumajaam ei ole objekt, mida võiks ehitada paari aastaga,“ ütles ta. 

 

Tervitustega esinesid veel Leedu seimi esimees Arūnas Valinskas, Läti seimi esimees Gundars Daudze, Gruusia parlamendi aseesimees Giorgi Tsereteli, samuti Põhjamaade Nõukogu president Erkki Tuomioja.

 

Seejärel anti üle Balti Assamblee medalid kümnele laureaadile. Eestist said tunnustuse osaliseks Ene Ergma, Tarmo Kõuts ja Indrek Neivelt. Medal anti tunnustusena silmapaistvate teenete eest Balti riikide koostöö tugevdamisel.

 

Istungjärgu raames toimub ka konverents „Läänemere strateegia ja energiajulgeolek”. Õhtul on Ugala teatris BA auhindade üleandmise tseremoonia.

 

Riigikogu pressitalitus