„Sisemise ja välise rahu tagamine on riigi oluline ülesanne ja selle ülesande täitmiseks on vajalik koguda informatsiooni, et planeerida riigi julgeoleku tagamise võimekust ja avastada enamohtlikke kuritegusid. Teabehanke ja jälitustegevuse puhul on tegemist riigitegevuse valdkonnaga, millega kaasnevad olulised isikuvabaduste riived. Peamine põhiseaduslik probleem tuleneb tasakaalu leidmises isikute põhiõiguste ning julgeoleku eest vastutavate riigiasutuste tegevuse tõhususe vahel,“ kõneles Ergma.

Ergma sõnul võib laiaulatuslik ja kontrollimatu salajane informatsiooni kogumine vastava poliitilise tahte tingimustes viia põhiõiguste lubamatute piiranguteni ning ohustada demokraatiat.

„Euroopa Inimõiguste Kohus on ilmekalt märkinud, et oma kodanike varjatud jälgimine iseloomustab riiki politseiriigina ja selline tegevus on vastvõetav üksnes ulatuses, mis on hädavajalik demokraatlike institutsioonide kaitseks,“ ütles Ergma.

Ergma sõnul peaksid luureteenistused demokraatlikus ühiskonnas olema tõhusad, poliitiliselt erapooletud, järgima kutseeetikat, tegutsema oma õiguslike volituste piires ja kooskõlas põhiseaduslike eeskirjadega ja riigi demokraatlike tavadega.

Samuti tõdes Ergma, et julgeolek ei ole midagi, mida saab luua vaid kitsas grupp inimesi, vaid see eeldab laiemat koostööd.

„Julgeolek pole midagi sellist, mida saab luua lühikese aja jooksul ning lõplikult. Muutuv rahvusvaheline keskkond seab meie julgeolekule üha uusi ja keerulisemaid väljakutseid, millele asjatundlikult reageerimiseks peame suutma teha seda ennetavalt ja kiiresti. Julgeolekuga ei saa tegelda edukalt vaid väike osa riigiametnikest. Tõeliselt turvalise elukeskkonna loomiseks on vaja arendada ametnike seas julgeolekualast mõtlemist ning tihedat riigiasutuste ja kodanike koostööd. Eelkõige aga parlamentide toetust selle eesmärgi saavutamiseks,“ ütles Ergma.

Täna alanud kahepäevane konverents jätkub julgeolekuasutuste parlamentaarse kontrolli aktuaalseid probleemide aruteluga. Kõne all on järgnevad teemad: mittedemokraatlike riikide julgeolekuasutuste tegevust massilise inimõiguste rikkumise tööriistana; parlamentaarse kontrolli kaasaegseid väljakutseid ja nõudmisi; järelvalvekomisjonide suhteid avalikkusega ning Euroopa ühiseid põhimõtteid luure ja vastuluure järelvalves. Konverentsil võetakse homme vastu ka Tallinna deklaratsioon.

Riigikogu pressitalitus