Riigikogu esimees Ene Ergma avab neljapäeval kell 9.30 Riigikogu hoone vestibüülis näituse külavanemate ametimärkidest, näitus koondab 21 valla ja viie küla tehtud ametimärke.

„Külavanem on alati olnud kogukonna hea käekäigu eest seisja ja vastutaja. Külavanema õigused ja kohustused on ajas muutunud, kuid kohaliku kogukonna juhi ja esindaja roll on külavanemal ka täna,“ ütles Eesti Külaliikumine Kodukant külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer.

Vollmeri sõnul on just suuremate omavalitsuste puhul olulisem leida külal oma eestkõneleja, kes küla huvisid kaitseb ning on sidepidajaks valla ja küla vahel.

Külavanema rolli Eestis peegeldab see, et 1937. aasta vallaseaduses oli külavanema institutsioonile pühendatud terve peatükk. Seadus ütles muuhulgas, et ametikohustuste täitmisel peavad külavanemad ja nende asetäitjad kandma ametimärki. Selle märgi kuju ja kandmise korra määras siseminister. Seaduse järgi pidi ametimärgi kuju avaldatama Riigi Teatajas ja märk tehti ka valmis, kuid külavanematele seda ei jagatud.

Praegu on see märk hoiul Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis ja seda saab neljapäeval näha näituse avamisel. Eesti ametimärkide ajalugu uurinud Tiiu ja Ivar Leimuse andmetel oli külavanema ametiraha kavandi autor graafik Eduard Järv ning tõenäoliselt valmis muuseumis olev näidis 1937. aastal.

Tänapäeval võib iga küla või vald teha oma vanemale ise ametimärgi.  Külavanema ametimärke on puust ja metallist, on sepiseid, rinnanõelu ja suuri kaelakette. Ühtset külavanema märki praegu pole. 

Rahvakultuuri Keskuse rahastatava Eesti Külaliikumise Kodukant projekti Külavanemate ametimärgid 2013 raames koostati ülevaade kõikidest märkidest, mis praegu kasutusel on.

Näitus on Riigikogu hoones avatud 20.oktoobrini.

Riigikogu pressiteenistus
26. september 2013