Eile oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) päevakorras Vene-Gruusia sõja ja selle tagajärgede teema. Arutelude ja hääletuste tagajärjel muutusid käsitletavad dokumendid Venemaa suhtes võrreldes algselt esitatud eelnõudega märgatavalt karmisõnalisemaks.

ENPA võttis eile vastu kaks resolutsiooni Vene-Georgia sõja teemal: jätkuraporti möödunud aasta oktoobris vastu võetud resolutsioonile ja resolutsiooni sõjaga kaasnevatest probleemidest humanitaarvaldkonnas. Dokumentides nenditakse, et kuigi mõlemal poolel on probleeme inimõigustega, on Georgia pool siiski täitnud enamiku oktoobris võetud kohustustest. Kahetsusväärsel kombel ei ole aga Venemaa täitnud väga olulisi punkte nagu vägede väljaviimine; Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamisotsuste tagasikutsumine ning vaatlejate lubamine konfliktitsooni. Venemaa poolt okupeeritud aladele ei lubata Gruusia poolt sisse ka humanitaarabi.
 
Debatil võtsid sõna ka Eesti esindajad Andres Herkel ja Aleksei Lotman. Herkel rõhutas, et Euroopa Nõukogu ei tohi konflikti osas jääda jõuetuks hindajaks, vaid tuleb võtta tugevamaid positsioone. Ta lisas, et kui Venemaa oma kohustusi ei täida ja okupeerib teise liikmesriigi territooriumi, lööb see standardid alla ka teiste liikmesriikide hindamisel. „Tegelikult on kaalul see, kas me jääme kindlaks väärtustele või laseme end mõjutada nn geopoliitilistel huvidel,“ ütles ta.
 
Lotman märkis, et mõlemal konflikti osapoolel lasub vastutus tsiviilelanikkonnale põhjustatud kannatuste eest, kuid Venemaa poolt okupeeritud aladel on tsiviilelanikkond jätkuvalt ohus ka pärast otsese sõjategevuse lõppu. „Arvestades Vene relvajõudude poolt Tšetšeenias korda saadetut, puudub neil ka igasugune moraalne alus pidada end ”rahvusvaheliseks päästjaks”“ lisas ta. Vene sõjavägi kui konflikti üks osapool ei saa olla piirkonnas rahuvalvajaks ja seega on vajadus neutraalse rahvusvahelise rahuvalve järgi ilmne. Eile vastu võetud resolutsiooni üheks oluliseks punktiks oligi rahuvalve põhimõtteline uuendamine ja rahvusvahelisele alusele viimine.
 
Eesti delegatsiooni juhi Andres Herkeli sõnul läks dokument muudatusettepanekutega oluliselt tugevamaks, muuhulgas hääletati sisse mitu Herkeli ja Lotmani poolt algatatud muudatust. „Peamiselt puudutasid need Venemaa ühepoolse sõjalise kohaloleku hukkamõistmist okupeeritud aladel ning tugevamaid sõnastusi Venemaa täitmata kohustuste osas,“ täpsustas ta.
 
Riigikogu pressitalitus
 
Lisainfo: 
Andres Herkel tel 5056540
Aleksei Lotman tel 5060879
 
 
Tagasiside