Mõlemad esinejad andsid raportile kõrge hinnangu, kuid juhtisid tähelepanu, et Põhja-Kaukaasia olukord jäi vahepealseil aastail liiga pikalt unarusse ja sellised raportid vajavad järge. Herkel küsis, mis on nn Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadõrovi rahu sisu, kui ühiskond tervikuna on allakäiguspiraalil, toimub islamiseerimine ja arhaiseerimine, mis väljendub näiteks veritasu tagasitulekus. Andres Herkel juhtis tähelepanu vägivaldsete surmajuhtude sagenemisele ja inimeste jätkuvale kadumisele piirkonnas. Ta viitas sellele, et tõeks on osutunud eelmise raportööri Rudolf Bindigi neli aastat tagasi tehtud ennustus, et karistamatuse kliima levib Tšetšeeniast ka Põhja-Kaukaasia teistesse regioonidesse. Herkel nentis kahetsusega, et rahvusvahelisel üldsusel ei ole selget plaani ja strateegiat, kuidas antud probleemiga Venemaa juhtkonna poole pöörduda. „See ei ole kerge küsimus, aga vaikimine on selgelt halvim lahendus,” tõdes Herkel.

 

Dick Marty raport osutab enam kui 150-le Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile, kus Vene Föderatsioon on jäänud süüdi. Paraku pole midagi tehtud kohaliku uurimistöö parandamiseks ja Euroopa kohtulahendite elluviimiseks, v.a. kompensatsioonid…

 

Lotmani arvates on raporti sisu traagiline: Põhja-Kaukaasias levivad seadusetus, terror ja karistamatuse reegel. Ta osutas Kadõrovi sõnadele, et “naine on mehe omand” ja tõstis esile naised kui kõige haavatavama ühiskonnarühma.

 

Eesti delegatsiooni sõnavõtu võimaluse kasutas ära ka Mailis Reps.

 

Riigikogu pressitalitus