Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis kolmandale lugemisele valitsuse algatatud elatisabi seaduse eelnõu (1076 SE), mis tagab elatisabi lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Eelnõu on kolmandal lugemisel 21. veebruaril 2007.

Eelnõu kohaselt makstakse elatisabi 90 päeva jooksul ühe kolmandiku lapsetoetuse suuruses päevamääras ehk praegusel hetkel kokku 4500 krooni. 

Eelnõu seab elatisabi saamise tingimuseks kohtumenetluse algatamise lapse ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu. Eelnõu eesmärk on tagada lapse ülalpidamine olukorras, kus üks vanem on küll pöördunud elatisnõudega kohtusse, kuid kohtu- ja täitemenetlus ei ole veel tulemusi andnud. 90 päevast peaks eelnõu autorite kinnitusel piisama selleks, et kohus jõuaks lahendada kas hagi tagamise taotluse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning vanem jõuaks algatada täitemenetluse.

Eelnõu teine eesmärk on autorite kinnitusel ärgitada vanemaid senisest aktiivsemalt elatisnõudega kohtusse pöörduma, kuna paljud üksikvanemad on väidetavalt leppinud sellega, et elatist ei maksta ega püüagi oma lapse õigusi kohtus kaitsta. Täitemenetluse seadustikus tehtavate muudatuste eesmärgiks on muuta täitemenetlus elatisasjades senisest tõhusamaks.

Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt on seaduse sihtgrupiks  umbkaudu 34 400 üksikvanemat ja nende kasvatada olevat umbes 47 500 last, kes oleksid õigustatud elatist saama. Tegelikult saavad seadusega ettenähtud elatist ligikaudu 10 600 last ja elatis jääb ministeeriumi  hinnangul maksmata ligikaudu 36 900 lapsele.

Eelnõu autorite hinnangul tuleb riigil aastas eelnõu rakendamiseks kulutada ca 20,5 miljonit krooni, millest tagasi õnnestub saada natuke üle poole – 10,8 miljonit krooni.

Riigikogu pressitalitus