Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas oma tänasel istungil toetada valitsuse seisukohti Euroopa Komisjoni teatise „Mullakaitse teemastrateegia” [KOM(2006)231] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ [KOM(2006)232].

Samuti otsustas ELAK kooskõlas maaelukomisjoni arvamusega teha valitsusele ettepanek täiendada Eesti positsiooni muldade hapestumist käsitlevate sätetega. Maaelukomisjon arutas kõnelaust direktiivi ja „Mullakaitse teemastrateegiat” oma 15. jaanuari istungil ja pidas eriti oluliseks rõhutada muldade hapestumise ohtu ja selle vastu võitlemise vajalikkust.

Praegu keskendub direktiiv seitsmele põhjusele, mis mulda ohustavad: saastumine, erosioon, orgaanilise aine vähenemine, pinnase katmine ehk ehitusdegradatsioon, sooldumine, tihenemine ja maalihked.

Valitsus toetab direktiivi eesmärke luua mulla funktsioonipõhine lähenemine, säilitades mulla hea seisund seal, kus see on hea ja taastada mulle hea seisund, kus see enam ei ole nii hea, ning sätestada mullapoliitika eesmärk, milleks on mulla funktsioonide kaitse kogu Euroopa Liidu ulatuses.

ELAK toetas ka valitsuse positsioone 29.-30. jaanuaril toimuval põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel. Muuhulgas on seal arutusel Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega keelatakse kasside- ja koeranahkade ning neid nahku sisaldavate toodete turuleviimine, ühendusse importimine ja ühendusest eksportimine. Eelkõige puudutab see määrus Aasia riikidest imporditavaid nahku, mida ka Euroopa Liidus kasutatakse näiteks rõiva- ja galanteriitoodetes.

Siin toetab Eesti Euroopa Komisjoni poolt koostatud eelnõu üldeesmärki. Samas ei toetata määruse eelnõus olevat erandit, mis võimaldab keelu alt välja jätta karusnahad, mis pärinevad nendelt kassidelt ja koertelt, keda pole kasvatatud ega tapetud karusnahkade saamise eesmärgil.

Riigikogu pressitalitus