Peaministri sõnul tulevad seekordsel Ülemkogul arutusele Lissaboni lepingu rakendamiseks tehtavate ettevalmistustega seonduv, valmistumine Kopenhaageni kliimakonverentsiks, majanduslik olukord, makroregionaalsete strateegiate küsimusega seonduvalt Läänemere strateegia ning ebaseadusliku sisserändega seotud probleemid.

Peatudes kliimakonverentsi ettevalmistamisega seotud probleemidel, märkis Ansip, et konverentsi ettevalmistamine ei edene väga kiiresti. Ansipi sõnul on Eesti orienteeritud kokkuleppe saavutamisele, kuid sellega ei peaks kiirustama. „Parem hiljem hea kokkulepe, kui praegu kehv kokkulepe,” lisas Ansip. Eesti seisukohtades sisaldub arvamus, et Eesti ei pea vajalikuks kokku leppida Euroopa Liidu siseses koormusjaotuses enne, kui globaalne kliimakokkulepe on sõlmitud. Euroopa Ülemkogu hakkab arutama kliimakonverentsiga seotud küsimusi eesmärgiga leppida kokku Euroopa Liidu ühispositsioonis rahvusvahelisteks läbirääkimisteks.

Ansip pidas võimalikuks, et seoses Lissaboni lepingu jõustamisega tulevad Ülemkogul arutusele ka uued kõrged ametikohad: Euroopa Ülemkogu eesistuja (president) ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ansip selgitas, et Eesti toetab koordineerivas rollis ülemkogu eesistujat, kes konsulteeriks pidevalt kõigi liikmesriikidega.

ELAKi esimees Marko Mihkleson tõstis esile Läänemere strateegia heakskiitmise olulisuse. Valitsuse seisukoha kohaselt peab Eesti oluliseks Läänemere strateegia kiiret rakendamist ja ülemkogu toetavat rolli strateegia elluviimisel, hindamisel ja edasisel arendamisel. Komisjonide liikmed esitasid peaministrile hulgaliselt küsimusi. Euroopa Liidu asjade komisjon nõustus Eesti positsioonidega kõigis kõne alla tulevates teemades.

 

 

Riigikogu pressitalitus

 

.