Kohtumist juhtis Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kristiina Ojuland.  Põhiliseks aruteluteemaks kujunesid Euroopa põhiseadusliku lepinguga seotud küsimused, ELi võimalik laienemine ning suhted Venemaaga. 

Euroopa ühistegevustes pidas Ojuland eriti oluliseks energeetikapoliitikat ning koostööd justiits- ja siseküsimustes. Suuremat rahvusparlamentide osalust nõuab Ojulandi arvates ELi õigusloomeprotsess. „Rahvusparlamentide roll peab Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses kasvama,” märkis ta.  

Õnnitledes Eestit Euroopa põhiseadusliku lepingu ratifitseerimise puhul, nentis Asselborn, et Eesti andis sellega ühendusele positiivse märgi Euroopa integreerumisprotsessi jätkumisest. Väljendades kahtlust lepingu praegusel kujul jõustumise osas rõhutas ta siiski, et Euroopa vajab püstitatud eesmärkide saavutamiseks ühtset poliitilist raamistikku. Suurt lootust positiivseteks muutusteks eelkõige Prantsusmaa ja Hollandi suhtumises põhiseaduslikku leppesse, pani välisminister  Saksamaa eesistumisajale.  

Kõne all oli ka Soome peatselt algav ELi eesistumine. Ojulandi sõnul loodab Eesti Soome eesistumisajal muu hulgas nn põhjadimensiooni koostöö süvenemist ning regiooni ühistegevuse jätkusuutlikkust ka pärast eesistumise üleandmist Saksamaale.  

Kõneldes Venemaa-suunalisest poliitikast, märgiti mõlemapoolselt, et energiaressursse omava riigina on Venemaa Euroopale oluline partner ka tulevikus. Samas rõhutas Ojuland, et Venemaaga suheldes tuleb rääkida nendega „samas keeles”. Rääkides Venemaa mõjupiirkondadest nentis Ojuland, et esmalt tuleb Venemaalt selgelt nõuda vägede väljaviimist Georgiast ja Moldovast.  

Riigikogu liikmetest võtsid kohtumisest osa ka Eiki Nestor, Mart Nutt ja Urmas Reinsalu.

Riigikogu pressitalitus