Riigikogu Euroopa Liidu asjade ja Malta parlamendi välis- ja Euroopa asjade komisjonide tänasel kohtumisel Riigikogus oli kõne all mitmed hetkel Euroopa Liidus aktuaalsed teemad.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kristiina Ojulandi kinnitusel on Eesti jaoks keskseks teemaks Euroopa Liidu ühine energiapoliitika, justiits- ja siseasjad, sealhulgas migratsiooniga seotud küsimused, ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika, osutades, et liikmesriigid ajavad neis küsimustes sageli vaid iseenda huve ja jätavad ühishuvid tahaplaanile.

Malta parlamendi välis- ja Euroopa asjade komisjoni esimees Jason Azzopardi tõstis Malta jaoks teravaima probleemina esile immigratsiooniteema, viidates tõsiasjale, et immigratsioonisurve Maltale on väga suur ja selle küsimuse lahendamine ei peaks olema ainult Malta, vaid kogu Euroopa Liidu probleem. Immigrantideks on ta sõnul enamasti põgenikud Põhja-Aafrika riikidest, millest mitmel puudub toimiv valitsus ja kohustus oma põgenikud tagasi võtta.

Ojulandi sõnul on see probleem Eestile kui Euroopa Liidu piiririigile väga hästi mõistetav ja ta toetab selles küsimuses Malta seisukohta.

Põhjalikult oli kõne all ka Euroopa põhiseaduse leping, kus jäi kõlama mõte, et leping on väikeriikide jaoks soodne, kuigi sellesse kriitilisemalt suhtunud Malta parlamendi esindaja Jose Herrera avaldas ka arvamust, et leping ei vasta oma olemuselt põhiseaduslikule leppele, sisaldades näiteks ka puhtmajanduslikke aspekte, ja see võiks olla ta arvates tunduvalt lühem.

Kristiina Ojuland peatus lisaks Euroopa Liidu naabruspoliitikal, leides, et sellekohased tegevusplaanid ei tohi olla formaalsed, vaid täidetud reaalse sisuga. Ojuland viitas Gruusiale, mida on tabanud Venemaa majanduslik surve ja mida tuleks ta sõnul reaalselt aidata. Lähiajal kirjutatakse ta kinnitusel Gruusiaga alla konkreetne tegevusplaan.

Arutluse all oli samuti Lissaboni strateegia ja üks selle eesmärke rakendada teaduspõhise majanduse arenguks 3% SKPst, mida mõlemad pooled pidasid küll vääriliseks, kuid raskesti saavutatavaks eesmärgiks.

Malta pool tõstis samuti esile Horvaatia ja Türgi Euroopa Liiduga ühinemise küsimuse, leides, et neid kahte riiki ei tohi käsitleda koos. Malta esindajad avaldasid kahtlust Türgi valmisoleku suhtes ühineda Euroopa Liiduga juba lähemal ajal, pidades Türgi ühinemist küll vajalikuks, kuid leides, et see saab juhtuda alles kaugemas tulevikus.

Riigikogu pressitalitus