„Nende abipakettidega liitumine on olnud EL asjade komisjonis arutuse all juba pikemat aega ja meil on olemas sellest põhjalik ülevaade. Komisjon andis rahandusministrile volitused kinnitada 20. juunil toimuval EL rahandusministrite kohtumisel EFSFi raamlepingu ja ESM lepingu eelnõud, mis on kavas allkirjastada 24. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul. Mõlemad otsused tulevad Eesti-poolsete kohustuste kinnitamiseks ka Riigikogu täiskokku,“ ütles EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas.
 

Rõivase sõnul ei ole, erinevalt avalikkuses kõlanud väidetest, päevakorras Kreekale laenu andmine, vaid liitumine laiema abipaketiga. „Kreekale laenuandmine otsustati juba enne, kui Eesti liitus eurotsooniga. Küll aga osaleb Eesti EFSFi kaudu laenu andmises Portugalile. Laenu ei anta seejuures niisama, vaid nende abipakettide puhul eeldatakse põhjalike struktuursete reformide ja maksusüsteemi muudatuste läbiviimist, ning Eesti jälgib siin tähelepanelikult nende riikide arengut. Laenu andmisel on mõte üksnes siis, kui sellega kaasnevad jätkusuutlikud muudatused,“ ütles Rõivas.
 

EFSFi poolt uue raamlepinguga garanteerivate summa on kuni 726 miljardit eurot, mis tagab 440 miljardi euro suuruse laenu andmise võime. EFSF-i aktiivne tegutsemine lõpeb 2013. aasta juunis ja edaspidi tegeleb võimalike toetusprogrammidega ESM. Eesti maksimaalne EFSF-i võlakohustuste põhisumma garantii on 1,995 miljardit eurot.
 

ESMi lubatud kapitali maht on 700 miljardit eurot ja sellest maksavad osanikud sisse 80 miljardit. EFSM-i ja ESM-i summaarne väljastavate laenude maht ei ületa 500 mld eurot. See põhimõte reguleerib laenumahtu n.ö üleminekuajal, mil EFSFi laenuprogrammid ei ole veel lõppenud. Eesti osaluse suurus ESM-is on 0,186% ja Eesti poolt sisse makstav kapital ESMis on 148,8  miljonit eurot.

Riigikogu pressitalitus