Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas oma tänasel istungil toetada Euroopa Liidu küberjulgeoleku paketti, mille eesmärk on sõnastada liikmesriikide üleselt peamised arengusuunad küberjulgeoleku alal ning pakkuda välja konkreetseid tegevusi ja lahendusi infosüsteemide parandamiseks, küberkuritegevuse vähendamiseks ja Euroopa Liidu rahvusvahelise küberturbepoliitika ja küberkaitse tugevdamiseks.

„Selleks, et küberruum jääks avatuks ja vabaks, tuleks ka internetis kohaldada samu norme, põhimõtteid ja väärtusi, mille austamist toetab Euroopa Liit  reaalses maailmas. Meie heaolu kuid ka julgeolek sõltub üha rohkem töökindlast ja uuenduslikust küberruumist, mille areng jätkub vaid siis, kui seda toetavad kõik osapooled,“ ütles EL asjade komisjoni esimees Arto Aas.

Aas märkis, et vaatamata senistele algatustele on liikmesriikide infotehnoloogiline suutlikkus ja infoturbe tase väga erinev ning takistab vastastikuse usalduse tekkimist. Tulemuseks on Aasa sõnul olukord, kus koostööd teeb vaid väike arv hea suutlikkusega liikmesriike. Samas võiks ühtse digitaalse turu väljaarendamine tuua kasu kõigile.

„Digitaalse turu lõplik väljakujundamine võiks suurendada Euroopa SKPd ligikaudu 500 miljardi euro võrra aastas ehk keskmiselt 1 000 euro võrra inimese kohta, kuid praegu puudub  suurel osal Euroopa internetikasutajail usaldus nii internetipõhiste pangateenuste kui ka muu internetikaubanduse vastu. Tõhus mehhanism, mis suurendaks riikide koostööd ja usaldust selles valdkonnas on seega vältimatu. Seejuures on äärmiselt oluline elanikkonna teadlikkuse tõstmine,“ märkis Aas.

Täna käsitletud pakett koosneb kahest dokumendist: teatisest „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum“ ning direktiivist meetmete kohta, millega tagatakse võrgu-ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus.

Pakett kohustab liikmesriike vastu võtma võrgu- ja infoturbe strateegia ja määrama riskide ja intsidentide ärahoidmiseks ja käsitlemiseks ning neile reageerimiseks piisavad finantsvahendid ja personal. See käsitleb samuti Euroopa Liidu siseste eelhoiatus-, reageerimis- ja koostöömehhanismide loomist sh. liikmesriikidevahelist küberabi jagamist ning nõuab turvalisuse tõstmist kriitilise taristu hulka kuuluvate teenuste osas, sh teavitamist tõsistest intsidentidest ning koostöö arendamist.

Riigikogu pressitalitus