Euroopa Liidu asjade komisjon arutas oma tänasel istungil valituse seisukohti 22.-23. novembril toimuval ELi ühtekuuluvuspoliitikaga tegelevate ministrite mitteametlikul kohtumisel, kus kõne all on Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku (kuni aastani 2020) ühtekuuluvuspoliitika peatükk. EL asjade komisjon võttis esitatud seisukohad teadmiseks ja jätkab nende arutelu oma 26. novembri istungil.
Valitsuse kinnitusel toetab Eesti ühtekuuluvuspoliitika jätkumist kogu ELile mõeldud majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendava investeerimispoliitikana, mis samas toetab regionaalsete arengutasemete ühtlustamist. Muuhulgas peab Eesti oluliseks, et teatud osa vahenditest, eriti infrastruktuuri puudutavad instrumendid, oleks eraldatud piiriüleste projektide teostamiseks. Seetõttu peab Eesti tähtsaks ka makroregiooni strateegiaid (nagu Läänemere strateegia), kuna need aitavad kaasa kogu makroregioonile oluliste tegevuste koordineeritud planeerimisele ja läbiviimisele.
EL asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas, et Eesti seisukohtade kujundmisse peab olema kaasatud õigeaegselt ka Riigikogu. „Kuna järgmise eelarveraamistiku läbirääkimised on saamas juba suuremat hoogu sisse, siis peab Riigikogu olema konkreetselt ja võimalikult varakult kaasatud. Praegu ootame me Riigikogusse juba detailsemaid valitsuse seisukohti nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka põllumajanduspoliitika osas,” ütles Mihkelson.
Valitsuse seisukohti tutvustasid tänasel EL asjade komisjoni istungil rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk, rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna juhataja Urmas Koidu ning siseministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristok.
Riigikogu pressitalitus