Euroopa Liidu asjade komisjoni tänasel istungil kuulati komisjoni aseesimehe Marianne Mikko juhtimisel ära Eesti seisukohad 11.-12. juulil toimuval eurogrupi kohtumisel ja majanduse- ja rahandusküsimuste (ECOFIN) nõukogu istungil ning seisukohad 11.-12. juulil toimuval mitteametlikul ELi keskkonnaministrite kohtumisel. 

Valitsuse seisukohti tutvustanud rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et Eesti toetab Euroopa Liidu eesistujariigi Poola tööprogrammi, milles on kesksel kohal ELi ja euroala stabiilsuse ja riigirahanduse jätkusuutlikkuse taastamine. Selle eesmärgi saavutamiseks loodetakse kiiresti kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi poolt majandushalduse õigusaktide paketi osas. Ligi toonitas, et Eesti on jätkuvalt tugeva tsentraalse finantskriisijuhtimise raamistiku väljatöötamise poolt ELis.
 
Arutluste käigus tõstatasid komisjoni liikmed Kreeka abipaketiga seotud mitmed küsimused. Komisjon rõhutas vajadust, et kõik võimalikud muutused seoses Eesti osalemisega Kreeka abipaktis on vaja läbi arutada komisjonis. Mõttevahetuse käigus võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta, Raivo Järvi, Urve Tiidus, Aivar Sõerd, Jevgeni Ossinovski ja Rannar Vassiljev. „Valitsus peab enne Eesti võimalikku Kreeka abipaketis osalemist saama Euroopa Liidu asjade komisjoni mandaadi,“ rõhutas Mikko.
 
Keskkonnaminister Keit Pentus märkis, et Poolas, Sopotis toimuva keskkonnaministrite mitteametliku kohtumise peateemaks on seekord keskkonnakaitse kuni aastani 2020 ja kliimamuutused.
 
Pentus selgitas, et Euroopa Liit vajab ühiseid liikmesriikide üleseid keskkonnaalaseid eesmärke ning tugevat, integreeritud keskkonnapoliitikat ning sidusat keskkonnavisiooni. Kui selle rakendamiseks otsustatakse koostada uus – 7. Keskkonnategevuskava – siis selle märksõnad peaksid olema üheselt mõistetavad, konkreetsed eesmärgid, piisav monitooring ja aruandlus, sidusus finantsressurssidega, mis võtaks arvesse rakendamise majandusliku aspekti ja seos Euroopa Liidu vastava perspektiivprogrammiga kuni aastani 2020.
 
Pentus märkis, et Eesti peab oluliseks majanduse üldise ressursimahukuse vähendamist läbi energiamahukuse vähendamise ja loodusvarade efektiivsema kasutamise. Ressursikasutuse vähendamisel ja tõhustamisel on oluline roll uute tehnoloogiate arendamisel energiasektoris, samuti tööstuses, põllumajanduses ning transpordis. Keskkonnaminister toonitas, et loodusvarade tõhusama kasutuse saavutamine on muuhulgas võimalik läbi finants- ja maksumeetmete rakendamise.
 
Keskkonnaküsimuste üle peetud arutluste käigus võtsid sõna Rannar Vassiljev, Urve Tiidus ja Jevgeni Ossinovski.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside