Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus Euroopa Sotsiaalharta täitmisega.

Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus täna Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee 2004 aasta järeldustega Eesti suhtes parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta kohta. Aruanne hõlmas ajavahemikku 01. november 2000. – 31. detsember 2002. Euroopa sotsiaalõiguste komitee järeldusi tutvustas komisjoni liikmetele sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet. Esitatud järeldused hõlmasid Euroopa Sotsiaalharta põhiosa täiendatud ja parandatud õiguseid.

Merle Malvet tõdes, et ainult ühe põhiõiguse osas, s.o. perekonna õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset on Eestis Euroopa miinimumnõu­ded täidetud. Teiste põhiosa õiguste ja Euroopa Sotsiaalharta artiklite osas tehti Eesti suhtes negatiivsed järeldused või jäi üles palju küsimusi, millest tulenevalt ei olnud komiteel võimalik otsust langetada.

Olukord Eestis ei olnud aastatel nov 2000-dets 2002 kooskõlas täiendatud ja parandatud hartaga:

artikli 6 lõikega 4, sest avalikelt teenistujatelt on võetud streigiõigus;

artikli 7 lõigetega 1 ja 3, kuna töösuhete alustamise vanuse alampiiri ja lubatud tööliike puudutavaid eeskirju ei kohaldata pereettevõttes, kodus või peretalumajapidamises töötavate laste suhtes ning kuna koolikohustuslikele lastele on lubatud töötada pereettevõttes jne, ilma, et nendel oleks töölepinguseaduse garantiid, mis puudutavad tehtava töö iseloomu;

artikli 12 lõigetele 1 ja 4, sest töötu riikliku abiraha suurus on ilmselgelt ebapiisav ning kuna peretoetuste maksmine on seotud lapse Eestis elamisega;

artikli 13 lõikele 1, kuna sotsiaalabi toetuste tase on ilmselgelt ebapiisav;

artikli 19 lõigetele 6, 8 ja 10, kuna võõrtöölistel nõutakse viieaastast riigis elamist, enne kui nende perekond saab nendega ühineda ning lastel peab olema individuaalne õigus riiki jääda.

Komisjoni liikmed arutlesid probleemsete valdkondade üle, nagu avalike teenistujate streigiõiguse puudumine, töötu riikliku abiraha ja rahvapensioni madal tase, laste ekspluateerimise keelamist ja perekondade ühinemise ja taasühinemise problemaatika.

Samas leiti et toimunud on ka positiivseid arenguid. Sätestatud on täiendav pensionitõus aastateks 2004-2006, kehtib vanemahüvitise seadus ja aastast 2005 planeeritakse tõsta toimetulekupiiri 500 kroonilt 750 kroonini, tõstetud on esimese lapse toetust ning lasterikka pere kvartalitoetused laienevad ka kolmelapselistele peredele.

Olukorra parandamiseks tegid komisjoni liikmed ettepaneku jätkata eelnõude, millega harmoneeritakse Sotsiaalharta sätetega avalike teenistujate streigiõigus ja tõstetaks töötu riikliku abiraha suurust, menetlemist Riigikogus.

Komisjoni otsustuse kohaselt võetakse Euroopa Sotsiaalhartaga seonduv komisjoni töös tähelepanu alla ning vähemalt 1 kord aastas arutatakse Sotsiaalharta täitmist.

Lisainformatsioon: sotsiaalkomisjoni nõunik Heidi Barot, 631 6493

Riigikogu pressitalitus