Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eestisse saabus visiidile NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) tsiviiljulgeoleku komitee 20-liikmeline delegatsioon eesotsas komitee esimehe Alice Mahoni (Suurbritannia) ja demokraatliku valitsemise alamkomitee esimehe, delegatsiooni juhi Niki Bettendorfiga (Luksemburg). Komitee visiidi eesmärgiks on tutvuda vähemusrahvuste olukorraga Eestis.

Täna kohtus komitee delegatsioon Riigikogu riigikaitse-, välis- ja Euroopa asjade komisjoni esindajatega. Kõne all olid Eestis elavate vähemusrahvuste poliitilised ja inimõigused.

NATO PA Venemaa delegatsiooni esindaja, komitee liige P. Burdukov märkis, et Eestis elava vene keelt kõneleva elanikkonna olukord on tunduvalt parem kui teistes Balti riikides, kuid sellele vaatamata on probleeme palju. Ta tõi näiteks, et venelasi või end venelasteks identifitseerivaid elanikke on Eestis 28 %, kuid Riigikogus on esindatud ainult 5 %.

Riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste selgitas külalistele parlamendi valimistega seonduvat rõhutades, et parlamenti saavad valida vaid Eesti kodanikud, kelle hulgas on ligi 10 % venelasi. Velliste märkis, et ei tohi omavahel segi ajada inim- ja poliitilisi õigusi ning et loomulikult ei saa kodakondsuseta inimestele ja Eestis elavaile Venemaa kodanikele anda Eesti kodanikega võrdseid poliitilisi õigusi. Riigikogu liikmete sõnul inimõigustega Eestis probleeme pole ja seda on tunnistanud nii Euroopa Nõukogu kui OSCE.

Tunne Kelam lisas, et Eesti on Euroopa Nõukogu liikmena läbinud väga karmid demokraatliku valitsemise nõuded ning ka integratsioonis on toimunud demokraatlik areng. Kelam selgitas, et Eesti on rahvusriik, kes on taasiseseisvunud õigusliku järjepidevuse alusel rakendades demokraatlikke vahendeid. Eesti soovib ka edaspidi jääda rahvusriigiks nagu enamus Euroopa Liidu liikmed.

Vene delegatsiooni esindajad viitasid Eestis esinevale massilisele kodakondsusetusele ning rõhutasid siin eksisteerivaid keeleprobleeme. Keelesituatsiooni kommenteerides sõnas Kelam, et väikeriikides on vähemuste motivatsioon kohalikku keelt õppida tunduvalt väiksem kui suurriikides ning Velliste lisas, et keeleolukord Eestis on jõudsalt paranenud, kuna noored mitte-eestlased suhtuvad eesti keele õppimisse positiivselt ja paljud neist räägivad seda vabalt.

Vene delegatsiooni esindajaid huvitas samuti, kas mitte-eestlastele on antud kodakondsust lihtsustatud korras n-ö poliitiliste veendumuste eest. Küsimustele vastates anti külalistele ülevaade kodakondsuse andmisest eriliste teenete eest ”” kõne all oli situatsioon, kus inimesed said kodakondsuse üle 10 aasta tagasi okupatsiooni lõpetamise vastu ja Eesti iseseisvuse eest võideldes.

Trivimi Velliste avaldas arvamust, et Eestis ringi liikudes ja mitte-eestlastega kohtudes võivad komitee liikmed veenduda, et kriitika vähemuste olukorra aadressil ei tule mitte niivõrd siin elavate vähemusrahvuste hulgast kuivõrd Vene Föderatsioonist.

Kohtumise lõpus avaldas Eesti pool lootust, et Eesti ja Venemaa suhted kujunevad heaks vaatamata Eesti peatsele liitumisele NATO ja Euroopa Liiduga.

Kohtumisest võtsid veel osa väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ja liikmed Ela Tomson ning Toomas Alatalu, Euroopa asjade komisjoni aseesimees Liina Tõnisson ja liige Jaanus Rahumägi, riigikaitsekomisjoni liige Hannes Võrno, ning NATO PA Eesti delegatsiooni liige Toomas Tein.

Delegatsioon kohtus täna ka põhiseaduskomisjoni esindajatega eesotsas komisjoni esimehe Urmas Reinsaluga, kes andis NATO PA liikmetele ülevaate naturalisatsiooni reguleerivast seadusandlusest. Reinsalu informeeris komitee esindajaid, et valitsev koalitsioon aktsepteerib täielikult Eestis seni kehtinud kodakondsus- ja integratsioonipoliitikat, kuid ei välista mõningaid täiendusi. Kohtumisel osalesid ka komisjoni aseesimees Siiri Oviir ja liikmed Andres Tarand, Andres Herkel, Ela Tomson ning Koit Prants.

Täna kohtuti ka ajakirjanduse esindajatega, ees on kohtumised Eesti Rahvuste Ühenduse ja Vabariigi Presidendi rahvusvähemuste ümarlaua, Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu ”Lüüra” esindajatega. Homme on kavas kohtumised välisminister Kristiina Ojulandi, minister Paul-Eerik Rummo, Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Mati Luige, õiguskantsler Allar Jõksi ja Riigikogu aseesimehe Peeter Kreitzbergiga.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside