Riigikogu mitme koosseisu liige ja Riigivolikogu esimees Otto Pukk ning tema abikaasa Agnes Pukk maetakse laupäeval Saaremaa Kudjape kalmistul ümber kodumaa mulda.
Kell 14 algava ümbermatmise mälestustseremoonia viivad läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan ja Kaitseliidu Saaremaa maleva kaplan Hannes Nelis. Kõnega esinevad Riigikogu esimees Lauri Hussar, Pukkide perekonna esindaja Kiku Pukk Härenstam, Korporatsioon Fraternitas Estica esindaja Paul Antsaar ja Eesti Advokatuuri esindaja Carri Ginter.
Pärgade, lillede ja küünalde asetamise järel toimub rahupaiga õnnistamine, millele järgnevad vaikusehetk ja seejärel aupaugud. Hauaplatsi juurde on rivistatud liputoimkonnad, tseremooniat saadab Kuressaare linnaorkester ning sellel osaleb ka Saaremaa Ühendatud Meeskoor.
Otto ja Agnes Puki lapselapse Otto Puki sõnul viis tema vanavanemate elutee nad sõja ja Eesti okupeerimise tõttu kodumaalt Rootsi ning sinna jäi aastakümneteks ka nende viimne puhkepaik. „Nende lugu ei ole ainult meie perekonna lugu – see on osa Eesti ajaloost. Minu vanaisa Otto Pukk oli silmapaistev Eesti riigitegelane ja advokaat. Lisaks tegutses ta Riigivolikogu esimehena, osales aktiivselt Eesti põrandaaluses vabadusvõitluses, oli üks Otto Tiefi valitsuse kujundajaid ja jätkas poliitilist tegevust paguluses. Ta oli ka Korporatsioon Fraternitas Estica auvilistlane ning vilistlaskogu pikaajaline esimees,“ ütles ta.
Eesti parlamentarismi ajaloos kuulub Saaremaalt Loona külast pärit Otto Richard Pukk (1900-1951) nende riigimeeste hulka, kelle tegevus ulatus läbi kõige keerulisemate aastate Eesti Vabariigi ajaloos. Vabatahtlikuna Vabadussõjas osalenu, juristi, ajakirjaniku ja poliitikuna oli kogu tema elu seotud Eesti riigi ja demokraatliku õiguskorra teenimisega.
1926. aastal valiti Pukk III ja 1932. aastal V Riigikogu liikmeks. 1938. aastal valitud VI Riigikogu alamkojas – Riigivolikogus – täitis ta esmalt teise abiesimehe ja alates 1939. aasta oktoobrist esimehe rolli ning just selles ametis jäi ta ajalukku kui Eesti Vabariigi viimase seadusliku parlamendi juht enne Nõukogude okupatsiooni.
Pukk tegutses põhimõttekindlalt Eesti põhiseadusliku riigikorra kaitsjana. 1940. aasta suvel, kui Nõukogude Liidu survel lavastati Eestis näilised parlamendivalimised ning alustati riigi annekteerimist, püüdis Pukk seadusliku Riigivolikogu esimehena toimuvat avalikult vaidlustada ja juhtida tähelepanu selle ebaseaduslikkusele. Selle eest ta vahistati, kuid tema tegevus kujunes sümboolseks näiteks vastupanust Eesti riikluse hävitamisele.
Teise maailmasõja ja okupatsioonide keerises oli Pukk koos Jüri Uluotsa, August Rei, Otto Tiefi ja teiste riigijuhtidega inimene, kes hoidis Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõtet. Ka 1944. aastal Rootsi põgenenuna jätkas ta tööd selle nimel, et maailm ei unustaks Eesti riigi olemasolu ning säiliks usk ja lootus iseseisvuse taastamisse. Tema tegevus aitas säilitada Eesti Vabariigi järjepidevust ajal, mil riik ise oli okupeeritud.
Pukk suri 1951. aastal, tema matusetalitus toimus Eesti Vabariigi 33. aastapäeval Stockholmi Metsakrematooriumi Püha Risti kabelis ja tema tuhaurn oli siiani hoiul Högalidi kirikuurnide panipaigas.
Fotod Otto ja Agnes Puki ümbermatmise mälestustseremooniast avaldatakse laupäeval Riigikogu fotoarhiivis (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)