Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis täiskogusse esimesele lugemisele põhiseaduse preambulat muutva eelnõu, mis tõstab esile ja tähtsustab eesti keele tähendust eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana. Komisjoni otsus oli konsensuslik. 86 Riigikogu liikme poolt algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE) on täiskogus 17. oktoobril. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Muudetud preambula näeks välja järgmiselt:

“Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992.  aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.”

Põhiseaduse muutmist ja eesti keele rolli tähtsustamist toetasid ka komisjoni istungil ekspertidena osalenud haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja Tallinna Ülikooli dotsent Mart Rannut.

Õiguskantsler Allar Jõks asus seisukohale, et põhiseaduse preambula muutmine ei tohiks kuuluda Riigikogu pädevusse ja kõnealune eelnõu tuleks seega panna rahvahääletusele.

Vastavalt põhiseaduse §163 otsustakse põhiseaduse muutumise viis vastava eelnõu kolmandal lugemisel Riigikogus.

Riigikogu pressitalitus